Norra mõis

Allikas: Vikipeedia

Norra mõis (saksa k. Kaltenborn) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Koeru valda Järva maakonnas.

[redigeeri] Ajalugu

Norra mõisa on esmakordselt mainitud 1569. aastal, mil Rootsi kuningas Johan III kinkis selle Gerdt Bravele. 1594 läks mõis Heinrich Ruthe valdusse.

17. sajandil omandas abielu kaudu mõisa Heinrich von Knorring, kelle järeltulijatele jäi mõis kuni 1908. aastani.

Knorringid kelle nimest on tulnud ka mõisa eestikeelne nimi, lasid ehitada ka esindusliku mõisakompleksi. Mõisaomanike hulka kuulus ka vene kindral Gotthard Johann von Knorring, kelle poeg kindralmajor Karl von Knorring sai tuntuks Napoleoni sõdade käigus.

1908 ostis Nikolai von Knorringilt mõisa Charles von Lilienfeld. 1917. aastal omandas Norra mõisa 500 000 rubla eest Bernhard von Maydell.

[redigeeri] Mõisakompleks

varaklassitsistlik peahoone ehitati 1790. aastatel arhitekt Johann Gabriel Kranhalsi projekti järgi.

Kahekorruselisel kivihoonel oli kõrge kelpkatus ja fassaad oli kaunistatud rustikaga. Siseruumid olid kaunistatud looduseteemaliste maalingutega.

Mõisa võõrandamise järel asus kuni 1970. aastateni härrastemajas kool. Hiljem seisis hoone tühjalt ja jäi varemetesse.

1996. aastal läks hoone eravaldusse, ning seda on mõnevõrra taastatud.

Kõrvlahooneid oli mõisas vähe kuna majandustegevus toimus Udeva mõisas.

Norra mõisapargis oli keerukas tiikide ja kanalite süsteem mis oli ühendatud lähedalasuvate Norra allikatega

[redigeeri] Kirjandus

• Alo Särg, "Järvamaa mõisad ja mõisnikud" Argo, Tallinn 2005

[redigeeri] Välislingid

• Eesti mõisaportaal

[redigeeri] Vaata ka

• Eesti mõisate loend

Koeru kihelkond

Kirik: Koeru
Mõisad: Aavere mõis | Ao mõis | Aruküla mõis | Ervita mõis | Kapu mõis | Liigvalla mõis | Norra mõis | Piibe mõis | Preedi mõis | Raigu mõis | Ramma mõis | Udeva mõis | Vaali mõis | Vao mõis | Varangu mõis | Väinjärve mõis