Mulgi keel
Allikas: Vikipeedia
Mulgi keel (mulgi kiil´) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel. Teiste käsitluste järgi on mulkide keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Mulgi murre.
Mulgi keelel on hinnanguliselt tuhatkond kõnelejat peamiselt Lõuna-Eestis Mulgimaal (Helme, Karksi, Halliste, Tarvastu ja Paistu kihelkond), mis jaguneb tänapäeval Viljandi ja Valga maakonna vahel.
Mulgi keele ja kultuuri arendamiseks on loodud Mulgi Kultuuri Instituut. Mulkide Seltsi (tegutsenud 1934-1940 ja alates 1989. aastast) toetusel ilmus 2004 mulgi keele lugemik "Mulgi keelen ja meelen", mille autorid on Silvi Väljal ja Lembit Eelmäe. Ilmunud on ka heliplaate mulgikeelsete laulude (nt Anu Tauli "Tähe tüdär" ja "Engi aig") ja luulega.
Mulgi keelt õpetati kooli sulgemiseni Lilli Algkoolis. Mulkide Selts annab igal aastal välja mahukat "Mulkide Almanakki". Kord kuus annab Vikerraadio eetrisse mulgikeelse saate. Ebaregulaarselt ilmub mulgikeelne ajaleht Mulke Sõna.
Mulgi keel on tuntud eelkõige luulekeelena. Rikkalikku mulgikeelset luuleloomingut on käsitletud eesti murdeluule või lõunaeesti kirjanduse kontekstis. Eeskätt romaanikirjanikuna tuntud Nikolai Baturin luuletab mulgi keeles.
Mulgi keelel pole seni ametlikku staatust. Aastal 2004 loodi küll lõunaeesti keelte staatusega tegelev valitsuskomisjon, kuid see pole siiani mulgi keele õigusliku määratlemise küsimust lahendanud.
Väga väikesearvulise ja ruttu vananeva kõnelejaskonna tõttu on mulgi keel koos tartu keelega hääbumas.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Kirjandust
- Salme Tanning. Mulgi murdetekstid. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1961 (Eesti murded 1)
