Meririst
Allikas: Vikipeedia
| Meririst | ||
|---|---|---|
.jpg/240px-Moon_jelly_-_adult_(rev2).jpg) |
||
| Süstemaatiline kuuluvus | ||
| Riik: | Loomad | Animalia |
| Hõimkond: | Ainuõõssed | Cnidaria |
| Klass: | Karikloomad | Scyphozoa |
| Selts: | Semaeostomeae | |
| Sugukond: | Ulmeridae | |
| Perekond: | Aurelia | |
| Liik: | Meririst | |
| Aurelia aurita | ||
Meririst ehk millimallikas (Aurelia aurita) on karikloomade klassi kuuluv väike meduus. Rahvapäraseid nimetusi: meremullikas, merevasikas, tüüding, merekell, merenatt, nõlk, nälk.
Meriristi keha on läätsekujuline, läbipaistev ja sültjas, läbimõõt võib soojemates meredes ulatuda 40 sentimeetrini. Keha alakülje keskel on suuava, mille ümber asuvad poolkaare kujulised sugunäärmed moodustavad roosaka õie- või ristitaolise kujundi, tavaliselt nelja-, harvem kolme-, viie- või kuueharulise. Suu juures ripuvad neli suusagarat.
Keha servas paiknevad pikad niitjad kombitsad, millega meririst tõmbab suuava juurde planktonit, samuti primitiivse ehitusega silmad, haistmis- ja tasakaaluelundid. Peamiselt liigub meririst tuulte ja hoovuste kantuna, kuid suudab ka ise keha rütmiliselt kokku tõmmates mõnevõrra liikuda. Meriristi relv on kõrverakud, kuid inimesele tema mürk ohtlik ei ole.
Suve lõpul tuleb meririst madalasse rannavette paljunema. Emase meriristi sugunäärmetes arenevad munad, mis liiguvad suusagaratesse, kus nad viljastatakse ning muutuvad vastseteks. Vastne areneb polüübiks, kes talvitub merepõhjas. Järgmisel kevadel lõigustub polüübi keha ketasteks, millest arenevad uued täiskasvanud meriristid.
