Ménière'i tõbi

Allikas: Vikipeedia

Ménière'i tõbi (ka Ménière'i haigus; ladina k morbus Ménière) on sisekõrva haigus, mis põhjustab kuulmise nõrgenemist ja tasakaaluhäireid. Häiritud on vedeliku imendumine sisekõrvast, sisekõrva rõhk suureneb ning selle sein võib puruneda. Tasakaaluelundina toimivad sisekõrva poolringkanalite töö kahjustub ning see toob kaasa tasakaaluhäired ja peapöörituse. Kui sisekõrvas kogunev vedelik kahjustub ka tigu, kaasneb tasakaaluhäiretele kuulmislangus. Tihti esineb kohinat või undamist kõrvades – nn tinnitust. Kahjustub tavaliselt üks, harvem mõlemad kõrvad. Haigus väljendub atakkidena, mis kestavad mõnest tunnist ööpäevani. Haigushoo ajal on haigel tugev pearinglus, mis ei lase püstiasendis olla ega raskemal juhul isegi silmi avada.

Haiguse tekkepõhjused ei ole teada. Sümptomite leevendamiseks kasutatakse sisekõrva verevarustust soodustavat tsinnarisiini, samuti pearingluse ja iivelduse vastaseid ravimeid, turset alandavaid põletikuvastaseid ravimeid ja rahusteid. Kasutatakse ka kirurgilist ravi sisekõrva šunteerimisega rõhu alandamiseks, sisekõrva kanalite eemaldamise või tasakaalunärvi läbilõikamisega.

Rahvameditsiinis soovitatakse Ménière'i haiguse hoogude ennetamiseks eeskätt soolavaba dieeti, samuti alkoholist, suitsetamisest, kohvist, kangest teest, šokolaadist ja muust magusast loobumist.