Lyme'i tõbi
Allikas: Vikipeedia
Lyme'i tõbi ehk borrelioos on spiroheedi Borrelia burgdorferi nakkus, mida levitavad puugid ja mis avastati 1984. aastal ning mis esineb imetajate ja lindude veres ja mis levib puukide vahendusel, kuna bakterit leidub puukide seedekanalis. Eestis diagnoositi puukborrelioosi esimene juhtum 1985. aastal ning igal aastal haigestub üle 300 inimese. Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks aega kauem, kuni naha külge kinnitunud puugist haigusetekitajad inimesele üle kanduvad. Eksperimendis on näidatud, et mida kauem on puuk ohvril, seda suurem on nakatumise risk.
Puukborrelioos on multisüsteemne põletikuline haigus, mis kahjustab närvisüsteemi, nahka, südant ja liigeseid. Selle haiguse puhul pole haigusnähud alati väga ilmsed ning on oht hilineda diagnoosimisega. Samuti võib haigus avalduda väga erinevalt sõltuvalt nakatunud kohast kehal, puugi kontaktiajast kehaga ja organismi vastupanuvõimest. Lyme’i tõbi võib avalduda isegi aasta pärast puugi hammustust.
Raviks kasutatkse antibiootikume.
