Ludwig Sakslane

Allikas: Vikipeedia

Ludwig Sakslase aegne münt

Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; umbes 806 – 28. august 876 Frankfurt am Main) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876. Varem valitses ta isa süseräniteedi all samuti Frangi impeeriumi idaalu (peamiselt Baierit, alates 817).

840–843 Frangi riigi pärilussõdades oli Ludwig liidus oma poolvenna Charles Paljaspeaga nende ühise vaenlase, vanima venna Lothari vastu. Verduni leppega sai Ludwig endale kunagise Karl Suure impeeriumi perifeerse idaosa, ent koos sellega ka võimaluse laiendada seda paganate arvelt ida suunas, mida tema järeltulijad eriti 11.–12. sajandil ka tegid.

Ludwig osutus heaks armeejuhiks ning suutis tagasi tõrjuda kõik paganate rünnakud Ida-Frangi riigile, samuti oma valdusi suurendada, põhiliselt laguneva Kesk-Frangi riigi arvelt. 875, kui keiser Ludwig II suri, taotles Ludwig oma venna Karl Paljaspea kõrval keisritrooni, kuid viimane jõudis ette ning allutas Itaalia oma võimule. Solvunud Ludwig plaanitses kättemaksuretke, kuid suri enne, kui jõudis armeed oma venna vastu viia.

Ludwigi lisanime "Sakslane" võtsid kasutusele alles 19. sajandi Saksa ajaloolased, kes püüdsid näidata Ida-Frangi riiki sisuliselt Saksa rahvusriigina, ent tegelikult see nii ei olnud. Ludwig oli ilmselt küll germaanlane, kuid vaevalt see tema esmane identiteeditunnetus oli.

Ludwigi pojad olid: Karlmann, Baieri kuningas ja Ida-Frangi järgmine kuningas, Ludwig Noorem, Saksimaa valitseja, ja Karl Paks, viimane Frangi riigi ainuvalitseja.