Lenini orden
Allikas: Vikipeedia
Lenini orden (vene орден Ленина) oli oma statuudi järgi kõrgeim riiklik autasu Nõukogude Liidus. See asutati 6. aprillil 1930.
Vastavalt statuudile sai ordenit anda eraisikutele, kollektiividele, asutustele, ühiskondlikele organisatsioonidele, sõjaväeosadele, sõjalaevadele, ühendustele, liidu- ja autonoomsetele vabariikidele, kraidele, oblastitele ja autonoomsetele oblastitele, autonoomsetele ringkondadele, rajoonidele, linnadele ja teistele asustatud punktidele. Eraisikutele anti ordenit eriti väljapaistvate teenete eest sotsialistliku isamaa kaitsel või Nõukogude Liidu kaitsevõime suurendamisel, rahvusvahelise sõpruse, koostöö ja rahu edendamise eest, ennastsalgava töö eest ja teiste, eriti silmapaistvate teenete eest riigile.
Lenini orden kaasnes ka Nõukogude Liidu kangelase ja Sotsialistliku töö kangelase aunimetusega, kuid Lenini ordenit võidi saada ka ilma nende aunimetusteta.
Kuigi Lenini orden oli kõrgeim autasu, oli ka haruldasemaid ja eksklusiivsemaid riiklikke autasusid, näiteks Võidu orden ja Lenini preemia, samuti kangelase aunimetused.
Esimesena autasustati Lenini ordeniga 23. mail 1930 ajalehte Komsomolskaja Pravda. Mitmetele isikutele on Lenini ordenit antud mitu korda. Kõige enam, 11 Lenini ordenit, oli Nõukogude Liidu marssalil Dmitri Ustinovil. Esimeste välismaalastena autasustati Lenini ordeniga kaht USA lennukimehaanikut aurulaeva "Tšeljuškin" päästetöödel osalemise eest. Kokku, aastani 1996, anti välja 431 418 Lenini ordenit.
