Lendav hollandlane
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib kummituslaevast, svertpaadi kohta vaata artiklit Lendav hollandlane (svertpaat) |
Lendav Hollandlane on muistsetest aegadest pärit kummituslaev, mis kunagi kodusadamasse ei jõua ning peab igavestest aegadest igavesti maailmameredel ja ookeanidel purjetama. Lendavat hollandlast nähakase enamasti kaugelt, vahel ka tontlikus helenduses silmapiiril seilamas. Teise laevaga kohtudes püüab "hollandlase" meeskond sageli saata teateid või tervisi ammu surnud inimestelt. Sageli tähendab selle laeva kohtamine merel laevameestele või nende alusele peatset hukatust.
[redigeeri] Pärimused
Merefolklooris on selle legendaarse laeva kohta olemas mitmeid aluslugusid. Vanimad neist pärinevad juba keskajast, mil räägiti kellestki ära neetud kapten Falkenburgist, kes peab Põhjamerel seilama kuni Viimsepäevani, kuna oli Saatanaga omaenese hinge peale täringuid mänginud.
Mõningatel andmetel on legendide aluseks hollandlasest kapten Bernard Fokke, kes oli omal ajal tunnustatud üleloomulikult kiire sõitjana Hollandi ja Java saare vahel, mistõttu teda kahtlustati sageli salasepitsuses Saatanaga, kes talle nii palju kiirust juurde andvat.
Esimene kirjalik teade antud legendist pärineb 1821. aasta maist ajakirjast "Blackwood`s Magazine", kus vaatluse alla võetakse Hea Lootuse Neemest leitud laev, millest leitud meremehe surnukeha peetakse Lendava Hollandlase omaks.
Tegu oli Amsterdami alusega, mis lahkus sadamast seitsmekümne aasta eest. Laeva kapteni nimi oli Hendrik Van der Decken. Tema näol oli tegemist vankumatu merekaruga, kel olid omad asjad ajada ka Saatana endaga. Sellegipoolest polnud ühelgi tema all töötaval meremehel põhjust millegi üle kurta, ehkki meeleoludest, mis võisid valitseda laeva pardal keset merd, ei tea keegi siiani midagi. Lugu ise aga oli järgmine:
Laev püüdis tulutult siseneda Hea Lootuse Neemele, kuid ilmastikuolud pöördusid aina enam nende vastu. Kapten kõndis tekil ning needis halba tuult. Pärast päikeseloojangut küsiti, kas ta ikka tõemeeli kavatseb täna öösel sinna neemele jõuda. Kapten vastanud seepeale: "Olgu ma igavesti neetud ja kestku see kasvõi viimsepäevani." Ning kuna ta ilmselt kunagi oma sihtkohta ei jõudnud, arvataksegi teda siiamaani selle koha ligiduses rahutult ringi seilavat. Alust ennast pole küll eriti nähtud, kuid selle lähedusega kaasneb alati erakordselt halb ilm.
[redigeeri] Tõlgendused
Eespoolmainitud loost kirjutas Edward Fitzball 1826. aastal ka inglisekeelse melodraama pealkirjaga "Lendav Hollandlane" ning 1839. aastal Frederick Marryat romaani "Kummituslaev".
Kuulda on olnud ka vähemtuntud versiooni antud legendist. See räägib loo kaptenist ja tema meeskonnast, kes nakatusid muhkkatku. Kus iganes kapten ka üritas laevaga randuda, öeldi neile kõikjal ära, sest keegi ei tahtnud riskeerida katkuhaigete maalelaskmisega. Peagi lõppesid laeval toit ja vesi ning üksteise järel surid kõik meeskonnaliikmed. Nende hinged on aga määratud igavesti maailmameredel ringi rändama.
1843. aastal kirjutas "Lendava Hollandlase" nimelise ooperi Richard Wagner. Seal on omavahel põimunud erinevad versioonid antud legendist. Ka hiljem on kõnesoleva müüdi põhjal loodud erinevaid kirjandus- ja lavateoseid selliste autorite poolt nagu Heinrich Heine, Washington Irving jt.
Samuti on peamiselt 19. ja 20. sajandist teada mitmeid teadaandeid sellest, kus ja millal on Lendavat Hollandlast nähtud. Üks kuulsamaid neist pärineb Walesi prints Georges`lt (hilisem Inglismaa kuningas George V). Oma noorusajal, umbes aastal 1880, oli ta koos oma vanema venna Albertiga kolmeaastasel merereisil õpetaja Daltoni käe all 400 tonnise korveti HMS Bacchante pardal. Seilates piki Austraalia rannikut raporteeris George kusagilt Melbourne`i ja Sydney vahelt:
"Kell 4 varahommikul möödus meie vööri lähedalt Lendav Hollandlane. Kogu laev hõõgus imelikus punases valguses, mis valgustas nii maste, prusse kui 200 aasta vanuseid purjesid. Laev möödus meist paremalt küljelt, nii et ka vahiohvitser seda selgesti võis näha. Kohe saadeti ka mitšman kõiki näite kontrollima, kuid too ei avastanud vähimatki jälge ühegi aluse füüsilisest lähedusest kuni silmapiirini ning meri oli olnud kogu öö sile ja rahulik. Ometi nägi laeva kolmteist inimest. Kell 10.45 hommikul tegi vahimadrus oma tavalist ettekannet öistest sündmustest mainides sealhulgas ka Lendavat Hollandlast, kui eesmine peamast risti praampurjele kukkus ning madruse lömastas.
2006. aastal tehti antud legendi ainetel film "Kariibi mere piraadid", kus laevameeskonda kujutatakse neetud rahvana, kes aeglaselt aina enam mereolenditesarnaseks muutuvad. Sealses interpretatsioonis on hollandlasest kapteniks Davy Jones, kes armub merejumalanna Kalypsosse.
