Lehtse mõis

Allikas: Vikipeedia

Lehtse mõisa torn

Lehtse mõis (Lechtis, hiljem Lechts) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Tapa valda Lääne-Viru maakonnas.

[redigeeri] Ajalugu

Esimesed teated pärinevad sellest mõisast kui 1467. aastal andis ordumeister alevikust kolme kilomeetri kaugusel kirdes oleva mõisa Hans von Lechtesele, kelle järgi sai mõis ka nime.

Peale Põhjasõda kuulus mõis algul Derfeldenitele, hiljem aga Rosenitele. Aastatel 1868 kuni 1919 valitses Lehtse mõisa parun Friedrich Alexander Georg von Hoyningen-Huene. Ta tegeles lindude vaatlemisega ja omas ainulaadset liblikate kogu. Ta suri Saksamaal ja toodi tinakirstus rongiga Lehtse jaama. Maetud on ta Ambla kiriku ukse vastas olevale platsile.

1780. aastal avati Lehtse mõisas klaasimanufaktuur, kus valmistati mõnda aega pudeleid.

[redigeeri] Mõisakompleks

Mõisa lihtne ühekorruseline kivist peahoone ehitati ilmselt 19. sajandi alguspoolel. Sama sajandi lõpul ehitati hoone põhjalikult ümber neogooti stiilis: selle parempoolsesse otsa lisati suursugune neogooti juurdeehitus, millel olid astmikviilud, teravkaaraknad ning võimas viiekorruseline sakmelise rinnatisega torn, mis on osaliselt säilinud tänaseni. Räägitakse, et kui Parun von Huene abikaasa jäi rasedaks, siis oodati kannatamatult poega ja parun lubas poja sünni korral panna Lehtse mõisa torni tippu kuldse muna. Sündis poeg ja mõisnik täitis lubaduse. Poeg suri väikesena, kui ta ronis kõrge pärna otsa, et kuldmuna imetleda ja kukkus sealt alla.

Praeguseks on mõisahoone peaaegu täielikult hävinud.

Säilinud mõisa keldrid. Eemal põllul on säilinud kuivatihoone. Kaks kilomeetrit mõisasüdamest edelas, Soodla jõe ülemjooksul on kunagise stiilse neogooti vesiveski varemed.