Kompromiss

Allikas: Vikipeedia

Kompromiss on konsensus, mille puhul osapooled nõustuvad ühisseisukohaga ainult osaliselt, ent lepivad kokku, et käituvad, nagu nad nõustuksid sellega täielikult.

Kompromissi on vaja juhul, kui osapooled, kes ei suuda jõuda mõnes küsimuses täieliku konsensuseni, soovivad selle küsimuse valdkonnas siiski koostööd teha.

Et eristada kompromissi sellisest konsensusest, mille puhul ühisseisukohaga täielikult nõustutatakse, nimetatakse kompromissi mõnikord ka osaliseks konsensuseks, kuid tegelikult on ka kompromiss sisuliselt täielik konsensus, sest selle puhul nõustuvad kõik osapooled kõigega, mida kompromiss sisaldab.

Kompromissi ei vajata teaduses, filosoofias ega väitluses, sest seal saab küsimusi lihtsalt lahtiseks jätta (asjad võivad sisaldada määramatust), ent kompromiss on vajalik konkreetset tegevust puudutavate otsuste tegemisel.

Kompromissi võib pidada äriks ebamugavustega: iga osapool nõustub tingimustega, mis põhjustavad talle teatud ebamugavusi, selleks et teised osapooled nõustuksid tingimustega, mis põhjustavad neile samamoodi ebamugavusi.

Kui võimalik, tuleb kompromiss arendada täielikuks konsensuseks (leida tegevuse viis, mis sobiks kõikidele osapooltele täielikult). Seda saavutatakse väitluse abil.