Koluvere piiskopilinnus

Allikas: Vikipeedia

Vaade üle Liivi jõe Koluvere piiskopilinnusele, sügis 2005

Koluvere piiskopilinnus asub Lääne maakonnas Kullamaa vallas Risti-Virtsu maantee ääres.

Koluvere linnus (saksa keeles Lode) rajati aastatel 1234 – 1238, kuna stiftifoogt Johannes de Lode pojad ei soovinud Saare-Lääne piiskopi uue maahärra võimule alluda. 1238. aastal palus paavsti legaat Liivi ordult abi Kullamaa kihelkonna tagasi vallutamiseks vendade Lodede käest. 13. sajandi lõpus puhkes uus konflikt Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel maavalduste pärast ning Koluvere linnus vallutati ordu poolt ja jäi nende valdusse mitmeks aastaks. Sisetülide käigus linnus hävitatakse ja sellest linnusest, mis asus samal kohal, ei ole meie ajani midagi säilinud.

Tänaseni säilinud Koluvere linnuse osade ehitust alustati 13. sajandi teisel poolel peale Lodedele kuulunud linnuse hävitamist. Meieni säilinud hoone pärineb piiskop Winrich von Kniprode valitsusajast 1383-1419. Esialgu oli Koluvere ilmselt nelinurkne tornlinnus, külgede pikkusega 9,2 meetrit. Põhikorruse mõigasroietega võlvlagi lubas oletada torni olemasolu juba 13. sajandi lõpust.

14. sajandi algul alustati torni juurde konvendihoone tüüpi linnuse ehitust, mille kagutiivas asuvsid refektoorium ja kabel, põhjatiivas eluruumid edelatiib ei ole säilinud. Kindluse siseõue ümbritses ristikäik. Nelinurkse linnuse küljepikkused olid 42x45 meetrit. Linnus asus ülespaisutatud Liivi jõe saarel, millele oli kaitsevõime suurendamiseks lisaks kaevatud vallikraavid. Soisele pinnasele ehitatud linnuse hoonete vundamentide alla oli pandud palkidest parved. Peale 1541. aastat ehitati värava kaitseks Liivi jõe poolsesse nurka ümmargune suurükitorn.

Esmakordselt oli ajaloodokumentides Koluvere lossi (Schlosse Lode) märgitud aastal 1427. Koluvere linnus toimib 1439. aastast alates ühena Saare-Lääne piikopide residentslinnustest ühtlasi oli Koluvere Läänemaa stiftifoogti asupaigaks, kes juhtis piiskopkonna läänistamata maade ilmaliku haldust (majandamist). Koluvere linnus oli üks neist linnustest, kus asusid piiskopi sõjasulased (palgasõdurid).

1496. aastal mainiti dokumentides esmakordselt Koluvere mõisa.

Saare-Lääne piiskopkonna siseses võimuvõitluses vallutas koadjuutor Wilhelm 1532. aastal Koluvere. Piiskop Reinhold von Buxhövden sai linnuse tagasi 1534. aastal ja elas siin kuni surmani 2. mail 1557. Lossi seinal võib näha tema raidkivist vappi kujutist. Peale Reinholdi surma läks Koluvere linnus piiskop Johann V von Münchhauseni ja tema venna stiftifoogt Christoph von Münchhauseni valdusse. Vennad müüsid piiskopkonna koos linnustega Taani kuningale, kes 1560 aastal selle oma vennale hertsog Magnusele andis. 1560. aastal üritasid linnust vallutada ka eesti talupojad nn Koluvere ülestõusu käigus, kuid linnus jääb vallutamata.

Alanud Liivi sõja ajal vallutasid Koluvere linnuse 1564. aastal rootslased, Henrik Klasson Horni juhtimisel. 23. jaanuaril 1573 toimus linnuse lähedal Koluvere lahing rootsi palgasõdurite (mõisameeste) ja Moskva Suurvürstiriigi vägede vahel. Koluvere jääb rootslastele, kuid kuna palgasõduritel oli palk saamata loovutatakse Koluvere koos Haapsalu ja Lihula linnustega ning nende juurde kuuluva maaga palgasõduritele palga katteks kuni palga saabumiseni. 1575 aasta algul võeti linnused pikkade läbirääkimiste tulemusel Taani kuninga esindaja Claus von Ungerni poolt üle.

27. jaanuaril 1576. aastal vallutas Koluvere linnuse venelastest ja tatarlastest koosnev Moskva Suurvürsti vägi. 22. juulil 1581. aastal võtsid rootslased, Karl Henriksson Horni juhtimisel, linnuse tagasi.

17. sajandil kaotas Koluvere linnus oma sõjalise tähtsuse ja kustutati kindluste nimistust.

1646. aastal kinkis Rootsi kuninganna Kristiina Koluvere mõisa koos 28¾ adramaa suuruse maavaldusega kindralleitnant ja maanõunik Friedrich von Löwenile. Löwenite suguvõsa valduses oli Koluvere mõis kuni aastani 1771.

1771. aastal kinkis Katariina II Koluvere mõisa oma favoriidile Grigori Orlovile. Sellel ajal hoidis Katariina II siin vangistuses Württembergi printsessi Augusta Carolinat, kes saadetakse siia 1787. aastal ja siin saladuslikult 14. septembril 1788 suri ning maetakse Kullamaa kirikusse. 1797. aastal sai krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden, kes abiellub Katariina II ja Grigori Orlovi tütre Natalja Grigorjevna Aleksejevaga mõisa ametlikult kingituseks, tegelikult aga päranduseks. Mõis jäi Buxhoevedenite suguvõsale, kuni riigistamiseni 1919. aastal.

Mõisaaegadel kerkis siia imposantne majandushoonete kompleks ning maaliline park sammaspaviljoni, tiikide ja kaarsillaga, mida ehtisid obeliskid. Aastail 1840 ja 1905 loss põles ning taastakse neogooti stiilis (tornide sakmelised rinnatised, teravakaarsed aknaavad jms, mis hiljem eemaldati).

Alates 1924 aastast oli linnuses kasvatusasutus, 1963. aastast hooldekodu. 2001 aastast oli loss kasutuseta. 2006 müüdi loss eravaldusesse.