Koigi mõis
Allikas: Vikipeedia
Koigi mõis (saksa k Koik), rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal. Kaasajal kuuluvad kunagise Koigi mõisa alad Koigi valda Järva maakonnas.
[redigeeri] Ajalugu
1758. aastal eraldas Adam Friedrich von Stackelberg oma väimehele Johann Adam von Grünewaldtile osa Mäo mõisale kuulunud maa-alasid millest moodustus Koigi mõis. Johann Adam von Grünewaldt alustas 18. sajandi lõpul mõisakompleksi rajamist. 1771 valmis mõisa peahoone. Peale tema surma
1792. aastal päris mõisa tema poeg Johann Georg von Grünewaldt, kelle valitsemisajal toimus suur mõisahäärberi ümberehitus. 1817-1823 kuulus mõis Johann Georgi lesele Anna Christinele ning peale seda nende pojale Otto Magnus von Grünewaldtile.
1836-1846 tegutses mõisas kodukool kus õppisid mitmed tolleaegsete nimekate isikute lapsed. 1890-1901 kuulus mõis Johann Georg Ernst von Grünewaldtile ning aastast 1902 kuni riigistamiseni aastal 1919, kuulus mõis Otto Johann Werner von Grünewaldtile.
[redigeeri] Mõisakompleks
Varaklassitsistlikus stiilis ühekorruseline peahoone valmis 1771. aastal. Hoonet kaunistavad kaarjad külgrisaliitide frontoonid ja keskel asub sammastele toetuv portikus. Hoonel on säilinud ka klassitsistlikud välisuksed.
Peale võõrandamist asus mõisahoonesse kool, mis tegutseb seal praegugi. Kooli tarbeks oma mõisa peahoonele lisatud mahukas juurdeehitus.
Säilinud on ka hulk kõrvalhooneid, millest paljud on paraku ümber ehitatud või varemetes. Silmapaistvaim on neist neogooti stiilis astmikviiluga meierei 19. sajandi lõpust.
Mõisad: Ammuta mõis | Aru mõis (Aru) | Aru mõis (Arrohof) | Aru mõis (Arro) | Ataste mõis | Enari mõis | Esna mõis | Huuksi mõis | Kodasema mõis | Koigi mõis | Koordi mõis | Köisi mõis | Küti mõis | Lähevere mõis | Müüsleri mõis | Olli mõis | Palasi mõis | Palu mõis | Peetri kirikumõis | Prandi mõis | Põhjaka mõis | Päinurme mõis | Sargvere mõis | Silmsi mõis | Suur-Öötla mõis | Viisu mõis | Vodja mõis | Väike-Kareda mõis | Väike-Öötla mõis