Kaunis kuldking
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist. |
| Kaunis kuldking | ||
|---|---|---|
 |
||
| Süstemaatiline kuuluvus | ||
| Riik: | Taimed | Plantae |
| Hõimkond: | Katteseemnetaimed | Magnoliophyta |
| Klass: | Üheheidulehelised | Liliopsida |
| Selts: | Asparilaadsed | Asparagales |
| Sugukond: | Käpalised | Orchidaceae |
| Perekond: | Kuldking | Cypripedium |
| Liik: | Kaunis kuldking | |
| Cypripedium calceolus | ||
Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on üks Eesti käpalistest (ehk orhideelistest Orchidaceae).
Kaunis kuldking kuulub käpaliste sugukonda, kuldkinga perekonda. Taim on mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Ühe risoomi eluiga on u. 20...25 a. Ta on II kategooria kaitsealune taim. Taime ohustab nii korjamine lõikelilleks kui ka väljakaevamine koduaeda toomiseks. Looduslikest vaenlastest on ohtlikumad metssead, kes kuldkinga risoome välja tuhnivad.
Sisukord |
[redigeeri] Iseloomustus
Omapärase, isegi eksootilise õie tõttu kergesti äratuntav. Õis ehk king on umbes 4-6cm pikk. Varrel kasvab kuni kuus lehte, mis kujult meenutavad maikellukest. Taimel on 1-3 õit, tavaliselt on 2. Kõrguseks on tal ~ 20-50cm (harvem ka 80cm).
[redigeeri] Õis
Ühe sümmeetriateljega suured õied on kuni 10 cm suurused. Õiel on suur läikiv sidrunkollane kingakujuline õõnes huul, mille pikkus ulatub kuni 4cm, siseküljel on punakad täpid ja sooned. Ülejäänud õiekattelehed on lamedad, meenutavad teritunud paela. Paelad on lillakaspruunid, mille pikkus on kuni 6cm. Õite alusel on ka kandelehed, mis sarnanevad varrelehtedega. Õitseb mai lõpust juuli alguseni. Õitel on nõrk vanillilõhn, mis meelitab ligi väikeseid putukaid. Putuktolmleja.
Õis on tolmendavate putukate jaoks lõks: kingakujulisest huulest pole muud väljapääsu kui tolmukatest ja emakasuudmetest mööda ronides.
[redigeeri] Paljunemine ja levik
Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomiharudega. Seemneid on tal küll palju, kuid taim paljuneb tavaliselt vegetatiivselt, sest seemned arenevad aeglaselt ja õitsemisikka jõudmiseks kulub vähemalt 15 aastat. Seemned on väga väikesed ja kerged ning levivad õhuvooludega. Seemnelisel paljunemisel on vajalik sobiva seene olemasolu.
Kasvab tavaliselt puistniitudel, metsaservadel ja hõredamates kuuse-segametsades. Esineb hajusalt, kuid kõikjal vähesearvuliselt. Eestis on teda hajusalt, sagedamini on teda siiski lääne- ja põhjaosas. Levinud laialdaselt nii Euroopa kui Aasia parasvöötmes, ka Põhja-Ameerikas.
[redigeeri] Rahvapärased nimed
Rahvakeeli kutsutakse lille käokingaks, kukulinnupätaks, käopättaks, neitsikingaks, pruudikingaks või saksakingaks.
Natuke huvitavat
Kuldkinga lõhn meenutab putukatele feromoone, mis meelitab kohale isaseid erakmesilasi. Umbes millimeetri-suurusest seemnest areneb õitsev taim mitte kiiremine kui 15 aastaga. Maa sees on tal jämeda risoom, mis kasvab pikkamööda, teisestotsast samal ajal kõdunedes. Üks puhmik võib elada vähemalt 30 aastat vanaks. Koduaeda ei makasa teda siiski tuua, sest taim on looduskaitse all. Pealegi vajab ta elutegevuseks mükoriisat ehk seenjuurt ning vajalikud seened koduaias mullas enamasti puuduvad.
[redigeeri] Luuletus
[redigeeri] Mälestuste metsas
Kalevi Kvell
Kui sa vahel veidi aega saad,
mälestuste metsa sammud sea...
mälestuste maal on hele päev
metsa serval meelespäid seal näed
päike pärna võras sillerdab
kaunis kuldking õitseb kuuse all
rohulibled justkui läbi paistavad
kõdu lõhna haistad õnnis-magusat
valge pilveräbal varju heidab
liblikas end kännuprakku peidab
kuskil kaugel hakkab kõmama
taevas mustaks tõmbub korrapealt
puud mühisedes ähvardavalt kaarduvad –
kas pagema siit peaks või tarduma?
välk siis taeva pooleks käristab
väljal maasse jookseb särinal...
ja valus mälestus su kõrvus kärgatab
ja mitmeks tunniks vihm jääb sadama.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Kirjandus
- Tiiu Kull 1987. Kuldking. Sari "Pääsuke", 16.) Tallinn: Valgus.
