Karl Friedrich Hieronymus von Münchhausen
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist. |
Vabahärra Karl Friedrich Hieronymus von Münchhausen (11. mai 1720 Saksamaal Bodenwerderis – 22. veebruar 1797 sealsamas) oli parun Münchhauseni lugude prototüüp.
Olles toonase tava kohaselt 12-aastasena astunud prints Anton Ulrich von Braunschweigi õukonda paažiks, viis edasine teenistuskäik tema 1738 Peterburgi, kus tema 1733 Saksamaalt lahkunud patroon käsutas Vene armee Braunschweigi rügementi. Vapruse eest Türgi vastu peetud sõdades ülendati Münchhausen 1739 kornetiks ning juba 1740 leitnandiks. Mõned talle omistatud luiskelood, näiteks Musta mere ääres Otšakivi all toimunud lend kahurikuulil, on seotud just nende võitlustega.
1741. aastal osales Münchhausen Soomes sõjas Rootsi vastu. Samal aastal toimus Peterburis paleepööre, mille tulemusena asus troonile tsaarinna Jelizaveta Petrovna, kelle valitsemisaeg paistis silma rõhutatult saksavastase hoiaku poolest. See tähendas ka vabahärra von Münchhauseni hiilgavalt alanud sõjaväelise karjääri seiskumist. Järgnevad aastad seovad teda peamiselt Riia garnisoniga.
Märkimisväärne osa Münchhauseni lugudest on seotud Riiast vaid poolesaja kilomeetri kaugusele jääva Dunte mõisaga Liivimaal, praeguses Lätis, kus vabahärrale tema elu helgeimad hetked osaks said.
Duntesse sattus Münchhausen toonase mõisaomaniku, krahv Georg Gustav von Dunteni kutsel pardijahile. Seal tutvus särava seltskonnainimesena silma paistnud vabahärra mõisaomaniku tütre Jacobine von Dunteniga ning abiellus temaga 2. veebruaril 1744. Laulatus toimus Liepupe (saksa Pernigel) kirikus Dunte lähistel.
Olles lõpuks esitatud Vene keisriarmee rittmeistri auastmesse ülendamiseks, otsustas vabahärra von Münchhausen 1750. aastal siiski hoopis väeteenistusest lahkuda ning siirdus Duntest oma pärusmõisa Bodenwerderis, kus ta veetis oma esimese, õnneliku, ehkki lastetu abielu edasised 40 aastat.
Pärast oma naise surma (1790) abiellus juba elatanud vabahärra teist korda, 17-aastase Bernhardine von Brünniga. Peagi lõppes see kooselu aga suurte tülide ning näotu ja laostava lahutusprotsessiga.
Ehkki mõned Münchhauseni lood avaldati anonüümseina juba 1781, sai ta kirjandusliku kangelasena laiemalt tuntuks alles 1785, mil Rudolf Erich Raspe avaldas Münchhauseni lood inglise keeles. 1786. aastal tõlkis Gottfried August Bürger need lood saksa keelde tagasi ning avaldas koos oma täiendustega uue väljaandena. Sestpeale on Münchhausenile omistatud jutustusi korduvalt nii Saksamaal kui ka mujal maailmas avaldatud. Vaatamata hulgalistele hilisematele uustöötlustele on Bürgeri versioon kujunenud maailmas enim levinuks.
Kirjandusteadlaste hinnaguil jätkavad Münchhauseni jutustused juba muinasajal tuntud luiskelugude ja rahvajuttude traditsiooni. Eesti keeles on Münchhauseni lugusid avaldatud juba 1855. aastast. Silmapaistvaimad eestikeelsed väljaanded pärinevad 1935. ja 1974. aastast.
Kuulsa jutuvestja sünnimaja Bodenwerderis on praegu kasutusel raekojana. Kunagises mõisa kõrvalhoones, algselt arvatavasti väikeses kivilinnuses, mille Münchhausen 1772 enda ning Jacobine eluasemeks lasi ümber ehitada, asub 2003. aastast Münchhauseni muuseum. 2005. aasta mais avati Lätis Dunte mõisas terve Münchhauseni maailm, mis ühendab endas muuseumi ja puhkekompleksi koos matkarajaga. Viimatinimetatu on kujutanud oluliseks turismiobjektiks.
Kaliningradis, kus von Münchhausen viibis väidetavalt kaks korda elus, püstitas mittetulundusühing Münchhauseni Lapselapsed talle mälestussamba. Pregolja jõge ületava Kõrge silla juures olevale lossisarnasele majale paigaldati mälestustahvel kirjaga "Selles majas 29. jaanuaril 1738 lihtsalt ei võinud mitte elada, töötada ja luua parun Münchhausen. Seesama." See väide tekitab teatavaid kahtlusi, kuna maja valmis alles 1882. aastal silla tõstemehhanismide jaoks.
Münchhauseni sündroomiks nimetatakse meditsiinis juhtumit, kus patsient teeskleb haiget, et pälvida hoolitsust ja tähelepanu.
