Kanjon
Allikas: Vikipeedia
Kanjon on piklik sügav ning kitsas järsuseinaline org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena.
Kanjonite tekkeks on vaja, et aluspõhi koosneks vooluvee poolt suhteliselt kergesti erodeeritavatest kivimeist ehk pigem sette- kui kristalseist kivimeist. Kanjoni järskude seinade püsimise seisukohalt on oluline, et kanjoni alaosas paljanduksid suhteliselt pehmemad kivimid kui ülaosas. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel platoodel või mägismaal voolavad jõed, sest nende erosioonibaas on madalal. Kanjoni moodustumist soodustavaks teguriks on see, kui jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem ümbritsevate kivimite murenemiskiirusest. Aeglane murenemine on omane eelkõige neile piirkondadele, kus on vähe sademeid.
Ilmselt tuntuim kanjon on Suur kanjon Ameerika Ühendriikides, mis vastabki kanjoni moodustumiseks vajalikele tingimustele – jõgi voolab kõrgel platool suhteliselt kergesti erodeeritavail kivimeil ning murenemine on väheste sademete tõttu aeglane.
Eestis kannavad kanjoni nime Hinni kanjon Rõuge vallas Võrumaal, Orasoja kanjon ja Tõrvajõe kanjon Vaivara vallas Ida-Virumaal.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
