Kadriorg

Allikas: Vikipeedia

Kadriorg on piirkond Tallinnas, mis on tuntud eelkõige Kadrioru lossi ja Kadrioru pargi kaudu.

1718. aasta suvel rajas tsaar Peeter I Tallinnast ida poole Lasnamäe järsu paekalda ja mere vahele lossi- ja pargiansambli, mida tsaari abikaasa auks Jekaterinenthaliks ehk Catarinenthaliks, eestipäraselt aga Kadrioruks kutsuma hakati. Lossi ja pargi rajamisega tegeles itaalia arhitekt Niccolo Michetti. 1720. aasta juunist sai Kadrioru lossi ja pargi ehitus- ning kaunistustööde juhatajaks Mihhail Zemtsov Peterburist.

Seoses Peeter I ootamatu surmaga 1725. aastal kadusid päevakorrast nii lossi kui pargi lõpetamine, kavatsetust jäi nii mõndagi teoks tegemata. Lossi ümbritses kaunis park ja selle lähedale tekkis küla, kus elasid lossi ja pargi ehitusega seotud inimesed.

19. sajandil oli Kadriorg Tallinna Narva maantee-äärne eeslinn ja seda piirkonda hüüti rahvasuus Sloboda. Peamiselt elas seal vaene rahvakiht ja ükski tallinlane ei söandanud vaatamata sellele, et Kadriorus oli tsaari loss ja uhke park, ikkagi "tatarlaste pesasse" suvitama minna. Kui sinna ehitati salong ja mõned elumajad ning kui Peterburgist hakkas kohale sõitma suvitajaid, keda huvitasid meres suplemine ja soojad vannid, siis hakkas Kadrioru tähtsus ka linnakodanike silmis tõusma. 1832. aastal suvitasid juba kolm keiser Nikolai tütart Kadriorus. Hiljem oli Kadriorus korduvalt näha suvitajate seas keiserliku perekonna liikmeid, kelle viibimine Kadriorus tõstis ka linnas elukallidust.

1880. aastal toimus Kadriorus Lutheri heinamaal (praeguste Poska, Wiedemanni, J. Köleri ja Faehlmanni tänavate vaheline ala) esimest korda Tallinnas toimunud III eesti üldlaulupidu. Laulupeo üldjuhid olid Johannes Kappel ja David Otto Wirkhaus.

1934. aastal toimusid Kadrioru staadionil I Eesti Mängud. Sellel tantsu- ja võimlemispeol esines 1500 tantsijat. Teine tantsupidu toimus Kadrioru staadionil aastal 1939.

Tänapäeval on Kadriorg pigem populaarne elukeskkond, mis pakub linnaelanikele pargimiljööd ja kultuurielamusi. Peeter I barokkstiilis suveresidentsis asub Väliskunsti Muuseum, pargisügavusse on uus moodne eesti kunsti muuseum KUMU. Peale selle asuvad pargis veel Peeter I majamuuseum, tuntud kirjanike memoriaalmuuseumid ja Eesti Vabariigi presidendi loss.

[redigeeri] Välislingid

• Kadrioru lastepark meelitab värvikirevate atraktsioonidega Päevaleht 13. juuli 2007