Kõdukärblased

Allikas: Vikipeedia

Kõdukärblased
Harilik äädikakärbes
Taksonoomia
Riik:	Loomad Animalia
Hõimkond:	Lülijalgsed Arthropoda
Klass:	Putukad Insecta
Selts:	Kahetiivalised Diptera
Alamselts:	Kärbselised Brachycera
Sugukond:	Kõdukärblased Drosophilidae

Kõdukärblased (Drosophilidae) on mõne millimeetri pikkused väliselt üsna ilmetute kärbeste sugukond, kelledest peamiselt tuntakse äädikakärbseid (Drosophila). Äädikakärbse vastsed elavad käärivas olluses, see on põhjus miks hariliku äädikakärbse (Drosophila melanogaster) valmikud sügiseti sageli suurte hulkadena elamutesse tungivad.

Alates 1910. aastast on äädikakärbsed olnud geneetikute üks põhilisi uurimisobjekte. Nende abil on tehtud suuri edusamme pärilikkuse uurimisel. Äädikakärbse teeb geneetikute jaoks väga sobivaks uurimisobjektiks tema äärmiselt kiire areng ja suur viljakus. Laboris võtab kärbsepõlvkonna areng vaid paar nädalat aega, seetõttu selguvad katse tulemused kiiresti.

Äädikakärbsed on lühikese elueaga, kuid üsna viljakad. Täiskasvanud emane putukas elab paar nädalat ja võib päevas muneda 30 kuni 50 muna (kokku kuni 500). Munad munetakse vastsete arenemiseks sobivasse keskkonda, näiteks mädanevatele puuviljadele, samuti käärivate vedelike (näiteks kääriva mahla) lähedale. Munadest kooruvad vastsed ei toitu aga mitte puuviljast või vedelikest, vaid hoopis seal kasvavatest pärmseentest. See, kui kiiresti munast saab uus tiivuline valmik, sõltub eelkõige temperatuurist. Ühe liigi puhul on teada, et temperatuuril 25°C kestab areng munast valmikuni 8-10 päeva, temperatuuril 17°C aga peaaegu kaks korda kauem.