Jõhvi maakond

Allikas: Vikipeedia

Jõhvi maakond, pindalaga 2922 km², moodustati 25. veebruaril 1949. aastal Eesti Vabariigi aegse Viru maakonna jagamisel kaheks. Uut moodustatud osa nimetati Jõhvi maakonnaks, ülejäänu jäi Viru maakonnaks.

Jõhvi maakonda kuulusid kõik Virumaa idaosas olevad vallad koos neisse kuuluvate küla töörahva saadikute nõukogudega, mis loodi 13. septembril 1945. aastal Venemaa eeskujul. Maakonda ei kuulunud vabariikliku alluvusega Kohtla-Järve ning Narva linnad. Kõik töörahva saadikute täitevkomiteede esimehed olid kohale määratud, kuna esimesed valimised toimusid alles 1948 aastal. Maakonnakeskuseks sai Jõhvi linn.

1. oktoobril 1950 kehtestati Eestis uus administratiiv-territoriaalne jaotus, mis oli vastavuses NSV Liidus kehtivaga. Uue korraga kaotati kõik maakonnad ja vallad. Eestis kehtestati uuesti kaheastmeline halduskorraldus, mis oli 1945. aastal küla töörahva saadikute nõukogude moodustamisega muudetud kolmeastmeliseks.

Jõhvi maakond likvideeriti ja selle asemele moodustati Jõhvi ja Kiviõli rajoon. Maakondliku alluvusega linnad Jõhvi ja Kiviõli muudeti rajoonilise alluvusega linnadeks.