Hulagu

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.

Hulagu oli Tšingis-khaani lapselaps, Hulagiidide dünastia rajaja.

1251 sai mongolite impeeriumi uueks suurkhaaniks Möngke khaan, kes otsustas, et tuleb jätkata vallutusi ja Tšingis Khaani unistuse- maaima vallutamise- täitmist. Ta andis oma vennale Hulagule, Tšingis Khaani pojapojale, valitseda tohutud alad Pärsia aladel- tänapäeva Iraanis, Iraagis, Türgis jm. Ainuke probleem nende aladega oli, et need tuli veel vallutada. Hulagu asuski seda tegema. 1256 jõudis ta Iraani. Enamus alasid allus mongolitele ilma võitluseta, hirm nende ees oli niivõrd suur. Tõsisemat vastupanu ei osutanud isegi assassiinid, keda moslemid ometigi pidasid võitmatuteks- nende kindlused vallutati vähem kui aastaga. 1258. vallutati ka Bagdad. Bagdadis resideeruvat kaliifi alguses tappa ei tahetud, vaid taheti ta ellu jätta tingimusel, et ta Khaanile allub. Viimase ülbuse ja ignorantsuse tõttu seda tehti aga siiski. Hulaguga üritasid koostööd teha ka Euroopa jõud, nt. prantslased, kes olid samuti huvitatud moslemite vallutamisest. Nemad soovisid tagasi saada Püha Maad. Ainsad, kes tõsisemat vastupanu Hulagule osutasid, olid mamelukid, kes olid Egiptuses võimule tulnud 1250. aastal. Ain Jaluti lahingus 1260 purustasid nad mongolite väe. Selle lahingu tähtsust on tihti üle hinnatud- tegelikkuses võitles seal ca 120 000 moslemit umbes 10 000 mongoli vastu. Pärast Ain Jaluti mongolitel ei olnud võimalust mamelukkide alasid vallutada. Liiga palju tegemist oli enese alade kooshoidmisega. Mindi riidu ka Kuldhordiga, kellega olid tülid piiriküsimuste üle Kaukasuses ning kes olid islamiusku ning seetõttu Hulagu vallutustele vastu.