Helme koopad

Allikas: Vikipeedia

Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

Helme koopad asuvad Helme vallas, Helme ordulossi varemetest põhja pool kitsa põhja-lõunasuunalises seljandikus, kahe ürgoru ühinemiskohal. Koopa ainus suue asub mäe idaveerul, kus paljandub helehall Burtnieki lademe liivakivi. Sinna viib mitu teerada. Koopa ava on 2,5 m kõrge ja maapinnalt 1 m lai, ülaosa laienev. Peamiseks vaatamisväärsuseks on kaks kõrvuti paiknevat maa-alust saali. Esimene, võlv ja laega saal on 3,5 - 6 m lai ja 3,5 m kõrge. Vasakpoolses seinas on tellistest laotud müür, mille taga oli kunagi kolmas saal. Selle lagi varises aastakümneid tagasi sisse. Varingust on tekkinud mäe peale 4 m sügavune ja 10 m laiune langatuslehter. Teine, esimesega kitsa ava kaudu ühendatud koopasaal on ümar, peaaegu pime ruum läbimõõduga 5,5 m ja kõrgusega peaaegu 2 m. Ka siit viib edasi maa-alune käik, mida mööda saab käpuli ekinnivarisenud kõrvalharu järgi otsustades viis mujalegi. Viimati nimetatud koopasaal, mida kutsuti Vanakurja vatsaks, on sisse langenud. Mäe peal on sellel kohal näha suurt piklikku langatuslehtrit. Arvatavasti oli Vanakurja vats Helme koopa suurim saal, mille läbimõõt ulatus ligi 10 ja kõrgus 4 meetrini. Kirjanduse andmetel olnud vanasti Helme koopas vähemalt 200 m maa-aluseid käike. Rahvajuttude järgi läinud Helme koopast maa-alune käik Pokardisse ja Helme kiriku juurde ning mainitakse isegi käikude ulatust Viljandi linnani. Ülo Heinsalu arvamuse kohaselt on Helmes asunud Eesti muinasaja suurim peidukoobas. Helme koopad on tõenäoliselt tehislikud, uuristatud inimkätega ja kasutatud kui pelgupaigana. Ühtlasi on need arheoloogia mälestised pärinedes II aastatuhandest. Helme koopad moodustavad ühtse tervikliku kompleksi koos Helme pargiga.