Haubits
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist. |
Haubits (saksa Haubitze) on ajalooliselt 100...520 mm kaliibriga lühikese rauaga suurtükk, mille raua pikkus ei ületa 30 relva kaliibrit ja mürsul on suhteliselt järsk lennujoon ja väike algkiirus 300...600 m/s. Haubitsast on võimalik tulistada kuni 70 kraadise tõstenurgaga ning nende laskeulatus on kuni 18 km.
Haubits on kaudse sihtimisega suurtükk tulistamiseks kinniselt tulepositsioonilt.
Tänapäeval on paljudes riikides kasutusel haubitsad, mille rauapikkuse ja kaliibri suhe erineb klassikalisest. Rauapikkuse ja kaliibrimõõdu suhe on vahemikus 39...52 kaliibrit.
Mitmees riigis, sealgulgas Soomes, loetakse ka tänapäeval haubitsateks vaid suurtükke, mille raua pikkus on alla 30 kaliibri.
Haubitsad on suurtükiväerelvad ning seda käsitseb reeglina jaoga võrdsustatud allüksus - relvameeskond (ka suurtükimeeskond, haubitsameeskond).
Tänapäeval on enamuse riikide relvajõududes kasutusel haubits-suurtükid, kuna nende kasutusomadused on laiemad ühe relva puhul.
[redigeeri] Haubitsad NATO mõistes
Haubitsateks nimetatakse vastavalt NATO terminoloogiale kaudtuleotstarbelisi suurtükke sõltumata raua pikkusest või kaliibrist. Haubitsatega on võimalik vajadusel siiski tulistada ka otsesihtimisega - peamiselt enesekaitseks. Haubitsa mürsul on tulenevalt kasutuseesmärgist märgatavalt järsk lennujoon ja reeglina erineva või muudetava tugevusega (laske-) laengud erinevatele laskekaugustele laskmiseks. Uuematel haubitsatel on olemas võimalus laskmiseks nii tavapärases alumises, kui ka ülemises tõstenurgagrupis (üle 45 kraadi). Ülemise tõstenurga võimaldab nii ehitus, kui laskeandmete arvutussüsteemi iseärasus. Ülemise tõstenurga kasutamine võimaldab asetada haubitsa tulepositsioonile otse kõrgema varje taha, lastes samas väiksema laenguga ja väga järsu mürsu lennujoonega ka lähematele laskekaugustele. Kaudtulelaskmisel sihtimiseks kasutatakse optilist panoraamsihikut, mis võib olla kombineeritud elektroonikaploki ja güroskoobiga. Paljudel haubitsatel on lisaks panoraamsihikule ka eraldi teleskoopsihik otselaskmiseks.
Haubitsad jagunevad mobiilsuselt liikurhaubitsateks või (vedukmasina haakes) veetavateks haubitsateks ehk välihaubitsateks, kaliibrilt kergeteks (kuni 122 mm), kesmisteks ja rasketeks (tänapäeval praktiliselt ei kasutata). Põhilised NATO standardile vastavate 155 mm (kasutatavaim kaliiber) haubitsate rauapikkused kaliibrimõõdus on 39 või 52 kaliibrit.
