Glehni loss

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.

Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

Tallinna lähedase Jälgimäe mõisa omanik Nikolai von Glehn rajas 19. sajandi lõpul looduskauni Mustamäe nõlva servale metsaparki endale uue eluaseme. Mustamäe kõrvalmõisana (saksa k Hohenhaupt) või ka Glehni lossina tuntud paik oli tollal linnalähedane mets; praegu asub seal Tallinna (Nõmme) äärelinn. Paik asub Nõmme keskusest poolteist kilomeetrit läänes.

1886. aastal von Glehni enda projekti järgi valminud mõis (loss) on kahekorruseline krohvimata paehoone. Oma tornilaadsete soppide, sakmelise katuseääre ning pooleldi maa-aluse sissepääsuga meenutab hoone paljus keskaegset linnust. Eriti võimsa ja sihvakana mõjub lossi tagakülg, kuna loss on ehitatud otse klindinõlvale.

Lossi (peahoone) lähikonnas asuvad von Glehni enda rajatud lohe ja sarvilise Kalevipoja skulptuurid. Viimane on taastatud 1980tel aastatel. Lähistel asuvad ka kasvuhoone (nn palmimaja) varemed.

Mõis (loss) hävis Esimeses maailmasõjas, mis jättis tast alles ainult müürid. Loss taastati varemeist 1970tel aastatel Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasmajaks. Seal toimuvad mitmesugused kultuuriüritused.

Nikolai von Glehni poolt lossi ümbrusse jäetud parkmets on kaasajal säilinud vaid lossi lääneküljel. Idaküljel on suure osa metsa asendanud Nõmme aedlinna eramukvartalid, mis 1920-30tel aastatel planeerituna on jõudnud lausa lossi külje alla.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Tallinna linna territooriumile.