Gene Vincent
Allikas: Vikipeedia
| Gene Vincent | |
|---|---|
 |
|
| Info | |
| Sünninimi | Vincent Eugene Craddock |
| Sündinud | 11. veebruar 1935 Norfolk, Virginia osariik |
| Surnud | 12. oktoober 1971 New Hall, California osariik |
| Stiil(id) | rock'n'roll rockabilly kantri |
| Aktiivne | 1955–1971 |
| Plaadifirma(d) | Capitol Records |
Gene Vincent (õieti Vincent Eugene Craddock; 11. veebruar 1935 Norfolk, Virginia osariik – 12. oktoober 1971 New Hall, California osariik) oli USA rockabilly ja kantrilaulja. Tema imidži juurde kuulusid vasaku jala lonkamine ja nahkne esinemiskostüüm.
[redigeeri] Elukäik
Gene Vincent sündis 11. veebruaril 1935 Norfolkis Virginia osariigis Ezekiah Jacksoni ja Mary Louise Craddocki pojana. 1942. aastal kolis perekond Muden Pointi Virginia osariigis. 1947. aastal sai Gene sõbralt kingituseks oma esimese kitarri. 1948. aastal kolis perekond tagasi Norfolki.
1952. aastal lahkus Gene koolist ja astus mereväkke. 1955. aastal saadeti ta Koreasse. Kodus puhkusel olles tegi ta mootorrattaga avarii, mille tagajärjel purunes tema vasak jalaluu kildudeks. Jalg taheti amputeerida, kuid Gene'i kindla vastuseisu tõttu see päästeti. Sellegipoolest jäi ta elu lõpuni lonkama ning see jalg tegi talle märkimisväärset kroonilist valu kuni surmani. Haiglas olles viitis ta aega kitarri mängides. Seal maksis ta kaaspatsient Don Gravesile 25 dollarit loo eest, mille too oli kirjutanud. Lugu kandis nime "Be-Bop-A-Lula" ning sai tulevikus Gene Vincenti kuulsaimaks hitiks.
Haiglast välja saades püüdis ta alustada karjääri kantrilauljana. Temast sai kohalik staar, kes esines šõudel ja raadiojaamades. Ta müüs loo "Be-Bop-A-Lula" kaasautorluse 25 dollari eest oma uuele mänedžerile "Sheriff" Tex Davisele. Kokku pandi bänd The Blue Caps ning hakati salvestama lugusid.
1956. aastal osales Gene filmis "Do-Re-Mi", mis hiljem nimetati ümber "The Girl Can't Help It", samuti esines ta ka filmis "Woman Love". Detsembris viis jalahäda Gene'i taas haiglasse. Järgneval aastal paigaldati ta jalale metallraam, mida jäi ta kandma elu lõpuni.
Peagi hakkas ta taas esinema. Bändis tehti mitmed muudatused, sealhulgas lisati kaks lauljat nimega The Clapper Boys. 1957. aasta oktoobris käis Gene Vincent koos Eddie Cochrani, Little Richardi ja Elis Lesleyga Austraalia tuuril, mis kandis nimetust "The Biggest Show Of Stars For 1957". Novembris esines Gene "The Ed Sullivan Show's".
1958. aasta sügisel tekkisid jutud Gene Vincenti kahtlasest käitumisest laval ja lava taga. Paistis, et ta oli hakkanud palju jooma ja kõvasti aspiriini tarvitama, et valu vähendada. Sel aastal kaotas ta oma kodu Dallases, et makse ära maksta. Hiljem kolis ta Los Angelesse, Californias, kus ta sai tööd vaid väikesepalgalistele kohtadele. The Blue Caps lahkus, sest polnud saanud kolm nädalat palka. 1959. aastal käis Gene tuuril Jaapanis, mis oli üsna edukas. Detsembris sõitis ta Inglismaale, kus ta väga oodatud oli. Mõne aja pärast kutsus ta kaasa ka Eddie Cochrani. Koos tuuritasid nad Inglismaal 12 nädalat, kuid 17. aprillil 1960 sattusid nad taksoga avariisse, kus Eddie Cochran hukkus peavigastuste tõttu, Eddie pruut Sharon Sheeley murdis vaagnaluu ning Gene ribid ja rangluu, samuti sai ta jalg taas tõsiselt kannatada.
1961. aastal tuuritas ta Lõuna-Aafrikas, hiljem esines Liverpoolis koos bändiga The Beatles. 1963. aastal kolis ta alaliselt Inglismaale, kus aeg-ajalt soovikontserte andis ja plaate salvestas, mis paraku hästi ei müünud. 1969. aastal esines ta Toronto Peace festivalil, pärast mida Inglismaale sõitis, kuid tervise halvenedes uuesti 1971. aastal USA'sse naases. Pärast tulutut esinemist San Francisco Park Festivalil sõitis ta koju Los Angelesse, kus ta Inter-Valley haiglasse New Hallis kirjutati veritseva kõhukasvaja tõttu. 12. oktoobril 1971 ta suri.
