See also ebooksgratis.com: no banners, no cookies, totally FREE.

CLASSICISTRANIERI HOME PAGE - YOUTUBE CHANNEL
Privacy Policy Cookie Policy Terms and Conditions
Arutelu:Disjunktsioon - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia

Arutelu:Disjunktsioon

Allikas: Vikipeedia

Mis mõttes Boole võttis esimesena kasutusele? Stoikud juba kasutasid või kuidas? --Ker 16:15, 28 Feb 2005 (UTC)

Stoikud ei kasutanud. Boole oli esimene. Taivo 16:47, 28 Feb 2005 (UTC)
Ei mõista, mida Sa silmas pead. Ole hea ja esita oma allikad. Minu arusaam tugineb teadmisele, et stoikud uurisid, kuis lihtsamatest väidetest loogiliste sidesõnade (sh 'või') abil keerukamaid moodustada. Välistava ja mittevälistava või vahel nad vist hästi vahet ei teinud, kuid ma ei arva, et seetõttu allikaid, mis disjunktsiooni eest stoikusid tänavad, ekslikeks tuleks pidada. Personaalselt omistatakse au vahel Chrysipposele (http://phoenicia.org/chrysippus.html). Kui see aga disjunktsiooniks ei sobi, siis 12. sajandi mees Pierre Abélard tegi välistaval võil ja tavalisel disjunktsioonil juba hästi vahet (vt. nt. [[1]]). --Ker 19:43, 28 Feb 2005 (UTC)
Definitsioonis on disjunktsiooni nimetatud loogiliseks operatsiooniks, seega on jutt algebralisest tehtest. Algebralisi tehteid hakkas lauseloogikas nägema alles Boole. Kuid Boole'il oli disjunktsiooni nime all kasutusel välistav disjunktsioon. Disjunktsiooni praeguses mõttes võttis kasutusele William Stanley Jevons.
Tõsilugu. Aga mina leian, et siin on rõhk sõnadel "hakkas nägema". Tänased loogikud räägivad, et stoikud tegelesid lausearvutusega, hoolimata sugugi sellest, kas stoikud oma tegevust nõnda nägid. See oli minu lähtepunkt kui ma Boole'i kallale asusin. Lausearvutust ilma vastavate operatsioonideta ei ole lihtsalt olemas. Seega, minu meelest on õnnestunud ehk formuleering vahest: "disjunktsiooni tänases mõttes võttis kasutusele", aga mitte "võttis esimesena kasutusele". Kui see tundub rumal või juuksekarva lõhestav, kuulutage julgesti. --Ker 22:04, 28 Feb 2005 (UTC)
Selles mõttes oleks disjunktsiooni omistamine stoikutele sama hea kui kvantorite omistamine Aristotelesele. Millist sõna kasutas Chrysippos? Kindlasti mitte ladina sõna disiunctio, disjunctio. Ja seegi sõna tähendab ju lihtsalt 'lahutamine, eraldamine', nagu ka inglise sõna disjunction.
Pole ju tähtis, millist sõna nad kasutasid. Räägime abstraktsest operatsioonist, võimalik et stoikude korral ei maksaks. Aga omistamata stoikudele ülearust, ärgem ka Boole'ile ülearust omistagem. --Ker 22:04, 28 Feb 2005 (UTC)
Peale tehte tähendab disjunktsioon ka selle tehte tulemust, samuti järeldusreeglit.
Sõna kasutatakse ka muudes tähenduses, sealhulgas bioloogias, geoloogias, vanasti ka retoorikas ja muusikas. Andres 20:49, 28 Feb 2005 (UTC)
Nagu ma juba ütlesin, on (mittevälistava) disjunktsiooni omistamine Boole'ile üldse eksitus. Tõenäoliselt võttis selle tehte esimesena kasutusele Jevons. Mis puutub stoikutesse, siis nad tegelesid tõesti lauseloogikaga ("lausearvutus" ei ole minu meelest selles kontekstis korrektne öelda), sealhulgas selliste süllogismidega, milles esinesid sidesõna "või" abil moodustatud liitlaused. Nad ei tegelnud otseselt disjunktsiooniga, nii nagu see artiklis defineeritud on, kuid muidugi oli nende mõiste, mida võib tõlkida ka "disjunktsioonina", disjunktsioonimõiste eelkäija. Selles mõttes on disjunktsioonimõiste ajaloo juures nende märkimine asjakohane, tuleb ainult hoolitseda täpsuse eest (kogu artiklis on praegusel kujul täpsust vajaka). Kui tahate täpsemaid andmeid loogika ajaloost, vaadake raamatut: William Kneale, Martha Kneale. The development of logic. Arvan, et seda raamatut võib enam-vähem usaldada. Andres 05:39, 1 Mar 2005 (UTC)

Koliks ehk selle lehe pealkirja alla "Disjunktsioon (loogika)" ja teeks "Disjunktsiooni" täpsustusleheks? --Ker 16:35, 5 Mar 2005 (UTC)

Mulle tundub, et tähendus loogikas on kõige tuttavam. Kui Siim või keegi ei hakka protestima, siis oleks minu meelest parem, kui ta jääks nii nagu praegu. Andres 16:44, 5 Mar 2005 (UTC)

Boole'i algebraid ei ole ainult üks. Mis on tehe? Mis on selle Boole'i algebra elemendid? Andres 17. detsember 2006, kell 08:46 (UTC)

Kui sa ootad vastust minult siis vaata Arutelu:Loogikatehe.--Animagi 17. detsember 2006, kell 08:48 (UTC)
Ja muide kui sa Boole'i algebra kohta midagi tead siis võiksid selle kirja panna artiklisse Boole'i algebra.--Animagi 17. detsember 2006, kell 08:49 (UTC)
Eks ma võtan plaani. Andres 17. detsember 2006, kell 09:24 (UTC)


aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu -