Diktüoneemaargilliit
Allikas: Vikipeedia
Diktüoneemaargilliit ehk graptoliitargilliit ehk diktüoneemakilt ehk diktüoneema on tumepruun orgaanikarikas argilliit ehk kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savi.
Seda kivimit tuntakse tavaliselt diktüoneemakildana, mis on ebasobiv nimetus, sest tegemist ei ole kilda, vaid argilliidiga. Kilt on moonde- argilliit, aga settekivim.
Ka "diktüoneemaargilliit" on vananenud nimi, sest kivimile nime andnud graptoliit Dictyonema flabelliforme kannab nüüd nime Rhabdinopora flabelliformis. Seda kivimit oleks kõige parem nimetada graptoliitargilliidiks, sest ta koosneb peamiselt Paleosoikumi mereloomade graptoliitide jäänustest.
Eestis leidub diktüoneemaargilliiti Ordoviitsiumi ladestu, Pakerordi lademe Türisalu kihistuna.
Diktüoneemaargilliit on põlevkivi, nagu ka kukersiit.
Diktüoneemaargilliidi varud Eesti maapõues on umbes 64 miljardit tonni ning ta paikneb maapinna lähedal, mis teeb tema kättesaamise lihtsaks. Siiski ei ole diktüoneemaargilliidi kasutamine kütusena esialgu mõeldav. Ta on kukersiidist madalama kütteväärtusega ja sisaldab püriiti. Põletamise käigus laguneb püriit vääveldioksiidiks, mis atmosfääri paiskudes põhjustab palju keskkonnaprobleeme.
Et fosforiidikiht asub vahetult diktüoneemaargilliidi all, tuleb fosforiidi kättesaamiseks kõigepealt diktüoneemaargilliit eemaldada. See aga põhjustab suuri probleeme, sest diktüoneemaargilliidil on omadus hapnikuga kokku puutudes süttida. Seetõttu ei saa fosforiiti kaevandada, kui me tahame elada puhta loodusega Eestis.
Diktüoneemaargilliidis sisaldub palju haruldasi keemilisi elemente, näiteks uraani, tooriumi, molübdeeni ja vanaadiumi. Kuulujuttude järgi eraldati Nõukogude Liidu esimese tuumapommi valmistamiseks saadud uraan Sillamäe lähedalt kaevandatud diktüoneemaargilliidist. On küll tõsi, et Sillamäel toodeti uraani, kuid pole teada, kas seda tuumapommi valmistamiseks kasutati.
