Chet Baker

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.

Chet Baker (õieti Chesney Henry Baker Jr; 23. detsember 1929 – 13. mai 1988) oli ameerika muusik.

Chet Baker sündis Oklahomas. Juba lapsepõlves võttis ta osa erinevatest lauluvõistlustest ja laulis kirikukooris. Esimene tutvus puhkpillidega sündis tänu isale, kes tõi koju trombooni, ent kuna see instrument käis noorele Chetile esialgu üle jõu, asendas selle trompetiga. Esimesed teadmised muusikavallas hankis Baker Glendale'i keskkoolist, ent hilisemas elus mängis suuremalt jaolt kuulmise järgi.

1946. aastal lahkus Baker koolist ning ta mobiliseeriti sõjaväkke. Kaks aastat hiljem alustas ta muusikateooria- ja harmooniaõpinguid Los Angeleses El Camino College'is, mille peagi pooleli jättis. 1950. aastal võeti Baker uuesti sõjaväkke, ent sai sealt vabastuse ning võimaluse jätkata oma eluteed professionaalse muusikuna.

Muusikukarjääri alguses mängis Chet Baker Vido Musso ja Stan Getzi bändides. Murranguline aeg Bakeri jaoks oli 1952. aasta kevad, mil tal õnnestus Los Angeleses Tiffany Club'is mängida koos altsaksofonisti Charlie Parkeriga. Umbes samal ajal ühines Baker Gerry Mulligani klaverita kvartetiga, mis pälvis tollal suurt tähelepanu.

Gerry Mulligani kvarteti tegutsemisaeg jäi lühikeseks, sest bändi liider sattus 1953. aastal vanglasse seotuse tõttu narkoäriga. Peagi lõi Baker omaenda kvarteti, milles mängisid Russ Freeman klaveril, Red Mitchell bassil ja Bobby White trummidel. See koosseis leidis ajakirjade DownBeat ja Metronome poolt korduvalt tunnustust.

1954. aastast alates tuntakse Chet Bakerit peamiselt kui lauljat. Tema album "Chet Baker Sings" tekitas džässipubliku seas vastakaid arvamusi, ent laulmise juurde Baker jäigi. 1955. aastal osales Baker filmis "Hell's Horizon". Samal aastal loobus ta stuudiolepingust ja viibis kaheksa kuud Euroopa-tuuril. USA-sse naastes lõi ta kvinteti, kuhu kuulusid teiste seas saksofonist Phil Urso ja pianist Bobby Timmons. 1956. aasta juulis salvestas see koosseis albumi "Chet Baker & Crew".

1959. aastal läks Baker elama Itaaliasse. Heroiinisõltuvusega oli ta võidelnud juba 1950. aastatel, ent alles kuuekümnendatel hakkas see ohustama tema karjääri muusikuna. 1960. aasta suvel arreteerisid Itaalia võimud Bakeri ning ta veetis ligi poolteist aastat trellide taga. 1960. aastate algul elas Baker mitmel pool Euroopas (Prantsusmaal, Saksamaal, Inglismaal, Hispaanias), ühtlasi oli see aeg, mil teda korduvalt arreteeriti ja ühest riigist teise saadeti. 1964. aastal pöördus Baker tagasi Ameerikasse ning mängis New Yorgis ja Los Angeleses, olles vahetanud trompeti lühiajaliselt flüügelhorni vastu. Tollest perioodist pärinevad mitmed suurepärased albumid.

1960. aastate lõpul algasid Bakeri probleemid hambumusega. Asi läks niivõrd hulluks, et ta pidi hakkama kasutama hambaproteese ning 1970. aastateks oli mees juba trompetimänguga lõpetanud. 1973. aasta novembris tegi metadooniraviga oma narkosõltuvuse kontrolli alla saanud Baker comeback'i ühes New Yorgi klubis. Sellel kümnendil tuuritas Baker veel korduvalt ringi Euroopas.

Chet Bakeri diskograafia on suur, ent ebaühtlase tasemega. Osaliselt on see seotud tema sõltuvusprobleemide ja pideva rahapuudusega.