Chesapeake Bay retriiver
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist. |
Chesapeake bay retriiveri tõustandard on Chesapeake bay retriiveri (CBR)koeratõule kehtestatud standard. Tõug tunnustati 1918. aastal. Standard võeti vastu 9. novembril 1993. aastal ja kehtib alates 31. detsembrist 1993. a.
Üldised tunnused - võimekas nii maal, kui vees. CBR aretati välja tooma veekogudest jahilinde, tihti tuli seda teha äärmuslikes ilmastikuoludes (tugev vool, külm vesi, jää, pikk vahemaa) ja päev läbi. Tegemist oli ja on jahikoeraga ning suur osa neist võimetest on iseloomulikud CBR-le ka tänapäeval. Pea on lai ja ümar, keskmine üleminek otsmikult koonule. Lõuad ja huuled peavad olema piisavalt tugevad aga pehmed, et kanda vigastamata suuri veelinde. Karvakate jaguned kaheks osaks: - pealiskarv on lühike, karm ja natuke lainjas. - aluskarv on tihe, peenike ja soe. Karv sisaldab ohtralt naturaalseid õlisid, mis muudavad karva vetthülgavaks ja muudavad selle töötamiseks ideaalseks. Keha on tugev, hästi tasakaalustatud, jõulise ehituse, keskmise pikkusega jalgade ja kerega, sügava ja laia rinnakorviga, õlad on vabad ja ilma ühegi märgita nõrkusest.
CBR teistest retriiveritest eraldavad tunnused: kollakad või merevaigukarva silmad, õlgade kõrgusel või natuke kõrgemal asetsevad puusad; topeltkarv hoiab lokki ainult õlgadel, kaelal, seljal ja puusadel. Chesapeake bay retriiverit hinnatakse tema taiplikuse, elavuse, rõõmsameelsuse, intelligentsuse, rahuliku meele ja kiinduva/kaitsva iseloomu tõttu. Ülisuur argus või agressiivsus on taunitav ja sellised koerad ei sobi headeks perekoerteks ega jahikoerteks.
Vead: käitumine ei vasta tõule.
SUURUS, PROPORTSIOONID, KEHA- isaste õlakõrgus 58-66 cm; emaste õlakõrgus 53-60 cm. Suurema ja väiksema kasvuga koerad tuleb aretusest välja praakida. Rinnakorvi sügavus ulatub vähemalt küünarnukkideni. Õlgade ja küünarnukide vaheline kaugus on võrdne küünarnukkide ja maa vahelise kaugusega. Isased kaaluvad 29-36 kg; emased kaaluvad 24-31 kg.
PEA- intelligentne ilme. Keskmise suurusega silmad, mis on väga selged ja värvuselt kollakad või merevaigukarva; mandlikujulised. Kõrvad on väikesed, kinnitunud kolju tahaossa, kõrge asetusega, ripuvad vabalt ja on keskmise paksusega. Kolju on lai ja ümar; keskmine üleminek otsmikult koonule. Nina on keskmise pikkusega, pigem lühike. Koon on umbes sama pikkusega, kui on kolju; ninapeegel on kitsenev, natuke teravnev aga mitte terav. Huuled on peenikesed aga mitte rippuvad. Käärhambumus on eelistatud, lubatud on ka tanghambumus.
Vead: ala-ja ülahambumus.
KAEL, ÜLALIIN, KEHA- kael peab olema tugev ja keskmise pikkusega, püstine ja otsehoiduv. Ülaliin peab näitama, et keha tagaosa on esiosast natuke kõrgemal. Selg peab olema lühike, tugev ja hästi ühendatud. Rinnakorv peab olema lai ja sügav. Ribid asetsevad ümaralt ja moodustavad silnderja kuju. Keha on keskmise pikkusega, mitte tüse ja lühijalgne; natuke nõgusa alaliiniga. Saba on keskmise pikkusega ja raskusega. Saba peab olema sirge või natuke kaardus aga mitte kaardus üle selja või suunatud ühele küljele.
ESINURGAD- ilma ühegi nõrkuse märgita. Õlaliigesed on vabalt liikuvad ja täis energiat. Jalad on pikkuselt keskmised ja sirged, näidates võimsust ja tugevat luustikku. Ranne on natuke kaldus ja keskmise pikkusega. Esijalad on sirged, kui vaadata neid tagant või eest. Esijalgade liigvarbad tuleks võimaluse korral eemaldada. Käpad on varustatud ujulestadega; varbad on ümarad ja lähestikku üksteisega.
TAGANURGAD- väga tähtsad. Tugevad ja mitte nõrgad, et suuta ilma vaevata ujuda ja liikuda. Tagajalad on pikkuselt keskmised ja sirged, näidates tugevust ja tugevat luustiku. Põlved on nurgeti maapinnaga. Põlveõndla ja maapinna vaheline kaugus on keskmine. Tagajalad on sirged, kui vaadata eest või tagant. Kui tagajalgadel on mõni liigvarvas, tuleb see ilmtingimata eemaldada.
Vead: liigvarbad tagajalgadel.
KARV- tihe ja lühike; kuni 3,81 cm pikk; tihe ja soe aluskarv. Karv koljul ja käppadel on lühike ja sirge. Õlgadel, kaelal, seljal ja puusadel võib olla lainjat karva. Lubatud on kuni 4,5 cm pikad sulgjad karvad reitel ja sabal.
CBR karva struktuur on väga oluline, et kaua halbades ilmastikuoludes rasket tööd teha. Vetthülgav ja karm väliskarv ning soe aluskarv on ilmtingimata tähtsad, et hoida ära vee sattumist nahale ja aidata kaasa kiirele kuivamisele. Karv peab hoidma vett eemal samal põhimõttel nagu teeb seda pardil sulestik. Kui CBR veest välja tuleb ja raputab, on karv vaid natuke niiske.
Vead: lokkis karv üle terve keha. Sulgjad karvad üle 4,445 cm pikad (tavaliselt reitel ja sabal).
VÄRV- võimalikult sarnane maastikule. Lubatud on värvused alates tumepruunist kuni beež-hallika värvuseni; ühtlase värviga koerad on eelistatud. Üks värvus ei ole eelistata teisele. Väike valge laik on lubatud eesrinnal, kõhul, varvastel või pöidadel (suure padjandi kohal), mida väiksem laik seda parem. Kohtunik peab alati andma näituseringis hinnagu koera karva tekstuuri ja värvuse kohta.
Vead: must värvus; valged laigud kehal v.a. eesrinnal, kõhul, varvastel või pöidadel.
KÕNNAK-sujuv, vaba ja pingutuseta, andes mulje tugevusest. Esiküljelt vaadates peab olema käppadel hea etteulatus ilma ühegi takistuseta, mis pärsiks koera liikumist. Tagakülg liikumises on painduvate/nõtkete põlvedega ja täis liikuvust. Teie suunas kõndides ei tohi olla märke, et kasutatakse küünarnukke tõukamisel. Kui CBR liigub teist eemale, siis tagaosas ei tohi olla märke lombakusest. Kiiruse tõustes koonduvad jalad ühisesse keskpunkti.
TEMPERAMENT- ergas ja rõõmus, intelligentse muljega. Söakas, täis töötahet, vilgas, nuuskiv, intelligentne, armastab ujuda. Aretusse tuleb koeri valida eelkõige iseloomu järgi.
VEAD 1. puuduv temperament. 2. üla-ja alahambumus. 3. liigvarbad tagajalgadel. 4. lokkis karv üle terve keha või sellele kalduv. 5. üle 4,445 cm pikad karvad reitel ja sabal. 6. must värvus. 7. valge värvus kehal va eesrinnal, kõhul, varvastel või pöidadel.
