Carl Oswald Bulla
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist. |
Carl Oswald Bulla (26. veebruar 1855 – 28. november 1929) oli fotograaf, Venemaa fotoreportaažide teerajaja.
Sündis Preisimaal 26. veebruaril 1855. aastal. Tulnud kümneaastase poisikesena Venemaale, sattus ta Peterburi Dunant´i fototarvete ärisse jooksupoisiks, kus hiljem õpilase ja laborandi seisusesse tõusis. Oma esimese iseseisva fotoateljee avas ta 1875. aastal Sadovaja t. 61. 1886. aastal on ta saanud Peterburi linnapealt loa pildistada ka väljaspool ateljeed ja siitpeale algas tema tegevus fotoreporterina. Bulla oli žanrilt mitmekülgne ja tehniliselt kõrgel tasemel: viljeles ateljee-, dokumentaal- ja etnograafilist fotot, pildistas arhitektuurimälestisi, tegi fotoreportaaže jm.
Bulla kasutas oma eriseisundit, tegemaks ülesvõtted, mis kajastavad muu hulgas ka Venemaa ajaloo saatuslike aastate tänavarahutusi ja atentaadi tagajärgi. Koos oma perekonnaga dokumenteeris Bulla Venemaa ajalugu 19. sajandi lõpust kuni võimu ülevõtmiseni nõukogude poolt. Väljend "Venemaa fotoreportaaži isa" on tema puhul kõike muud kui liialdus. Tal on suuri teeneid ka eesti soost fotograafide koolitamisel.
Eesti vastu hakkas Bulla huvi tundma tänu oma viimasele, Sõrvest Iide külast Nõmme talust pärit naisele Christine Juliane Keselbergile, kes oli sattunud meistri ateljeesse valmistööde laialivedajaks ja kellega fotograaf abiellus 1904. aasta paiku. Siitpeale algavad Bulla igasuvised sõidud Iide külla, kuhu ta endale ka maja ehitada laskis. Maja, praegune Torgu vallamaja, sai ruumikas, kahekorruseline, plekk-katuse, torni ja avara klaasverandaga, mille peaukse varikatust ehib tänini plekist draakonikujutis.
Venemaa 1917. aasta revolutsioonisündmused heidutasid elatunud päevapiltnikku sedavõrd, et 1918. aastal asus ta elama Saaremaale Iide külla oma torniga majja, kus jätkas fotoalast tegevust. Tema elutööd Peterburis jätkasid pojad Viktor ja Aleksander, kes pärast isa surma tema 132682 klaasnegatiivist koosneva pärandi arhiivi andsid.
Pildistamisega tegeles Bulla elu lõpuni. Ta suri 28. novembril 1929 südamerabandusse ning on maetud Jämaja surnuaiale.
