Buxhoeveden
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist. |
Buxhoeveden (ladinapäraselt Bekeshovede; ka Buxhövden, Buxhöwden) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Buxhoevedenid kuulusid Liivimaa vanimate ja auväärseimate aadlisuguvõsade hulka. Liivimaale tulid nad Saksamaalt, kus nende esivanemad olid teeninud Bremeni peapiiskopi ministeriaalidena.
Suguvõsa sai oma nime Bremeni peapiiskopkonnas asuva Bexhövede küla järgi.
Tuntuim suguvõsa liige oli Riia piiskop Albert von Buxhövden. Tema vend Hermann von Buxhövdenist sai esimene Tartu piiskop ja teine vend Theoderich de Ropa pani aluse von der Roppi aadlisuguvõsale. Nende onupojast Johannes de Bekeshovedest põlvnesid kõik hilisemad Liivimaa Buxhoevedenid.
- Albert von Buxhövden (u. 1165-1229), Riia piiskop
- Hermann von Buxhövden (1163-1248), Lihula ja Tartu piiskop
- Johannes de Bekeshovede
- Reinhold Buxhoeveden (surnud 1557), Saare-Lääne piiskop
- Johannes Buxhoeveden (surnud 1548), Saare-Lääne piiskopkonna stiftifoogt
- Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1664), Rootsi sõjaväelane, kuninganna Kristiina nõunik
- Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (1750-1811), Vene jalaväekindral, Poola kuberner, Sankt Peterburgi sõjakuberner, Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kuberner, Vene sõjaväe ülemjuhataja Vene-Rootsi sõjas.
- Parun Peter Wilhelm Buxhoevden (1787–1841) oli kohaajaloolane, uuris Saaremaa mõisaid.
