Bernhard Viiding
Allikas: Vikipeedia
Bernhard Viiding (7. juuni 1932 Valjala vald, Ariste – 10. märts 2001) oli eesti publitsist, prosaist ja luuletaja.
Bernhard Viiding sündis sepa ja taluniku pojana. Lapsepõlve veetis ta sama valla Jursi külas, mille kohta võib ka tema luuletustest lugeda.
Haridusteed alustas ta Kallemäe 7-klassilises koolis, lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1957 kirjanduse alal. Hiljem oli ta Keele ja Kirjanduse Instituudis aspirant.
Bernhard Viidingu hüüdnimi oli Pärni.
Sisukord |
[redigeeri] Töökäik
Bernhard Viiding on töötanud Türi ajalehe Leek põllumajandusosakonnas, Rahva Hääle kirjandus- ja kunstiosakonna juhatajana, nädalalehe Televisioon vastutava toimetajana ning firma Kodamu pressigrupi juhatajana.
Aastal 1991. aastal asutas ta koos mõttekaaslastega ajakirjandusfirma Viser ning oli selle esimene tegevdirektor. Firma tegutses kuni aastani 1994.
Ta oli 1984–1986 vabakutseline ajakirjanik.
Bernhard Viiding on avaldanud üle 1000 artikli, arvustuse ja olukirjelduse ning üle 70 luuletuse.
[redigeeri] Hävitatud teose lugu
Dokumentaaljutustus "Herman Kuning" sai kaks aastat enne ilmumist Baltimaade publitsistikavõistlusel auhinna. See oli jutustus Eesti esimese kolhoosi asutamisest Valjalas ning tema esimehe Herman Kuninga saatusest. Lugu oli niivõrd tõetruult kirja pandud, et selle trükk hävitati EKP KK korraldusel ning ilmus ainsa säilinud eksemplari järgi alles 1997. aastal Saare maakonna päevalehes "Meie Maa". Valjalas kogutud rikkalike ülestähenduste ja raadiolindistuste alusel valmis ka näidend "Kuning Herman Esimene" (koos Kaarel Kilveti ja Juhan Saarega), mida etendati aastatel 1987–1989 Noorsooteatris menukalt üle 100 korra.
[redigeeri] Teosed
- 1982 "Herman Kuning" (dokumentaaljutustus)
- 1998 "Tähe tüdruk" (luulekogu)
- 1998 "Laev kaindlus" (luulekogu)
- 1999 "Katsu ilma kartsata elu peale minna" (luulekogu)
- 2000 "Punane must" (luulekogu)
"Punane must" võtab kokku tema arusaamad elust ja maailmast.
[redigeeri] Liikmelisus
- 1961. aastast Eesti Ajakirjanike Liidu liige
- 1999. aastal sai ta Eesti Kirjanike Liidu liige.