Baba Sy
Allikas: Vikipeedia
Baba Sy (1935 – 20. august 1978 Dakar) oli Senegali kabetaja (rahvusvaheline kabe).
1959 tuli ta Châtellerault's peetud turniiril Prantsusmaa meistriks (tollal kuulus Senegal veel Prantsuse riigi koosseisu). Võistlustel osaleda soovitas tal prantsuse kabetaja Émile Biscons, kes oli 23-aastase senegallase kabeande Dakaris avastanud. 1960. aasta maailmameistrivõistlustel sai Baba Sy Vjatšeslav Štšegolevi järel ja ekamaailmameister Iser Kupermani ees teise koha. Võitjast lahutas teda vaid üks punkt. See tegi Baba Sy kohe kuulsaks.
Oktoobris 1961 võitis ta Jaltas ülekaalukalt rahvusvahelise turniiri, millest võttis osa ka tulevane maailmameister Andris Andreiko. Ta avaldas seal suurt muljet seitsme kabendi haaranguga, millega ta lõi kardetavat moskvalast Vladimir Agafonovit. Detsembris 1961 võitis Baba Sy Amsterdamis tugevakoosseisulise 8 osavõtjaga Lucas Bolsi turniiri, milles iga paar mängis omavahel kaks partiid.
Septembris 1962 võitis ta Liège'is maailmameistripretendentide turniiri, mis andis talle õiguse mängida 20-partiiline tiitlimatš valitseva maailmameistriga. Kolme päeva pärast osales ta esimesel Brinta turniiril Hoogezand-Sappemeeris. Selle võitis ta kahepunktise edumaaga teiseks tulnu ees.
Tiitlimatš pidi mängitama 1963. aastal Iser Kupermaniga, kes oli vahepeal uuesti maailmameistritiitli tagasi võitnud. Baba Sy ja Kuperman olid 1960. aasta maailmameistrivõistlustel kumbki teist ühes partiis võitnud. (Hiljem olid nad mänginud ainult viiki. Alles suhkruturniiril 1970 mängiti resultatiivne partii, mille Baba Sy võitis. Nende omavaheliseks skooriks jäi 12:10.) Kuperman ei ilmunud kohale ning matš tühistati.
Baba Sy võitis ka teise Brinta turniiri, mis peeti detsembris 1963 ja jaanuaris 1964. Pärast seda hakkasid tema tulemused märgatavalt halvenema. 1964. aasta maailmameistrivõistlustel tuli ta kolmandaks, kaotades Štšegolevile nelja ja Kupermanile kahe punktiga. Hiljem ei olnud ta enam arvestatav tiitlipretendent ja ka turniiridel ei õnnestunud tal enam endist säravat edu korrata. On oletatud, et selles oli oma osa hüpertoonial, mille tõttu tal mõnikord tuli võistluspartii pooleli jätta. Samuti võis asi olla selles, et hakkasid esile kerkima agressiivse mängustiiliga mängijad Andris Andreiko, Ton Sijbrands, Harm Wiersma, Anatoli Gantvarg jt, kuna Baba Sy mängulaad oli rahulik ja mõnikord vägagi ettevaatlik. Positsioonimängu tundis ta kõikides peensustes.
Kui Baba Sy hukkus autoõnnetuses Dakaris 1978. aastal, jäi ta ometi kabemaailma üheks legendaarseimaks mängijaks ning 1986. aastal omistati talle tagantjärele maailmameistritiitel (1963). Asja oli Ülemaailmse Kabeföderatsiooni ees üles tõstnud Senegali Kabeföderatsioon. Lepiti kokku, et 1963. aasta maailmameistriteks loetakse nii Baba Sy kui ka Iser Kuperman.
Baba Sy oli maailmarekordi omanik simultaanmängus. 27. jaanuaril 1962 andis ta Haagis simultaani 150 laual. Ta võitis 112, kaotas 5 ning viigistas ülejäänud partiid, nii et võiduprotsendiks kujunes 85,6%.
Baba Sy pani suurt rõhku viisakusele ja väärikusele. Ta leidis, et kaotada tuleb väärikalt, ning oli vastu psühholoogilise hirmutamise võtetele, mida esimesena hakkas kasutama Andris Andreiko. Tema suhtumine kabesse oli omakasupüüdmatu. Ta oli igal ajal valmis partiisid arutama ning mängima sõpruspartiisid ja osalema väikestel sõprusturniiridel. Neid mänge ei käsitanud ta treeninguna tähtsateks võistlusteks.
