Aslan Mashadov

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.

Aslan Alijevitš Mashadov (21. september 1951 – 8. märts 2005) oli 1994–1996. aasta sõja ajal Tšetšeeni kindral ja staabiülem. Ta oli vaikiv, distsiplineeritud väejuht, kelle arvele paljud panevad Tšetšeenia võidu 1990. aastate alguses. Jaanuaris 1997 valiti Mashadov Tšetšeenia presidendiks. Tema programmis oli ka Moskvast sõltumatuse saavutamine.

Mashadovi vanemad olid tšetšeenid, kes elasid küüditatutena Kasahstanis. Perekond naasis Tšetšeeniasse 1957. aastal. Nad asusid elama Nadteretšenski rajooni Zebir-Jurti külla.

Mashadov lõpetas 1972. aastal Thbilisi Kõrgema Suurtükiväekooli. Pärast sõjakooli lõpetamist suunati ta Kaug-Ida sõjaväeringkonda rühmakomandöriks. Ta jõudis välja diviisi staabiülema ametikohani.

1981. aastal M. I. Kalinini nimelise Leningradi Kõrgema Sõjaväeakadeemia.

Pärast akadeemia lõpetamist suunati ta Ungarisse diviisikomandöriks. Seejärel määrati ta polgukomandöriks. Mashadovi polku autasustati korduvalt ringkonna sõjanõukogu rändpunalipuga. Polgu allüksused said ülearmeelistel võistlustel esikohti. Mashadovil õnnestus oma polgus saada jagu dedovštšinast. Tema algatusel peeti väliõppustel ja laskmistel mitmesuguseid sõjalis-sportlikke võistlusi, mida hakati kutsuma "Aslan-show".

Hiljem oli Mashadov polgukomandör Balti sõjaväeringkonnas. Seejärel määrati ta Balti sõjaväeringkonnas dislotseeruva diviisi raketivägede ja suurtükiväe ülemaks.

Jaanuaris 1990 viibis Mashadov Vilniuses. Tema alluvuses olevad suurtükiväeallüksused katsid Vilniuse televisioonikeskuse vallutamist OMON-i poolt.

Aastast 1991 oli Mashadov Tšetšeeni Vabariigi tsiviilkaitseülem ja relvajõudude peastaabi ülema asetäitja.

1992 läks Mashadov Venemaa armeest polkovnikuna erru ning asus Tšetšeeni Vabariigi relvajõudude peastaabi ülema esimese asetäitja ametikohale. (Tšetšeeni armees on ta saanud diviisikindrali auastme).

Märtsist 1994 oli ta Tšetšeeni Vabariigi relvajõudude peastaabi ülem.

Detsembrist 1994 jaanuarini 1995 juhatas Mashadov presidendipalee kaitsmist Groznõis.

Veebruaris 1995 nimetasid infoagentuurid teda Dudajevi valitsuse kaitseminstriks.

Märtsis 1995 algatas Tšetšeeni Vabariigi prokuratuur Mashadovi vastu kriminaalasja. Teda süüdistati Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi paragrahvide 170 (võimu või ametiseisundi kuritarvitamine), 64 (Kodumaa reetmine) ja 77 (banditism). Hiljem kuulutati Mashadov riikliku kurjategijana ülevenemaaliselt tagaotsitavaks.

Kevadel 1995 juhatas Aslan Mashadov lahingutegevust Nožai-Jurtis asuvast staabist.

Juunis 1995 hakkas ta juhatama Tšetšeeni armee peakorterit Dargos.

Aslan Mashadovit on keskvõimud korduvalt süüdistatud Budjonnovskis ja Kizljaris toimunud terroriaktide ettevalmistamises ja osaluses atentaadis kindral Romanovile. Vastuseks on Mashadov alati teatanud, et terroriaktidega pole tal kunagi olnud ega saa olema mingit pistmist: "Need ei ole minu meetodid, see ei ole minu käekiri."

Augustist oktoobrini 1995 juhatas ta sõjaväeesindajate rühma Dudajevi delegatsioonis Vene-Tšetšeeni läbirääkimistel. Vastavalt saavutatud lepetele määrati Aslan Mashadov spetsiaalse vaatluskomisjoni kaasesimeheks.

Detsembris 1995 võttis Mashadov osa Gudermessi hõivamise kavandamises. Selle operatsiooni eesmärk oli "juhtida maailma avalikkuse tähelepanu mittelegitiimsetele ja ebademokraatlikele valimistele, mis meile Tšetšeenias peale sunniti".

5. augustil 1996 ründas Itškeeria armee Aslan Mashadovi käsul Groznõi linna. Operatsioon korraldati tema sõnul selleks, et näidata maailmale ja eelkõige Venemaale tšetšeenide võitluspotentsiaali.

Augustis 1996 esindas Mashadov Tšetseeni poolt läbirääkimistel Venemaa Julgeolekunõukogu sekretäri Aleksandr Lebediga. 31. augustil 1996 kirjutasid Aslan Mashadov ja Aleksandr Lebed Novõje Atagis alla ühisavaldusele ja dokumendile "Venemaa Föderatsiooni ja Tšetšeeni Vabariigi vastastikuste suhete määratlemise printsiibid". Presidendi kohusetäitja Zelimhan Jandarbijev läbirääkimistel ei osalenud.

18. septembril 1996 andis Mashsadov välja käskkirja, mis keelas Tšetšeeni armee allüksuste komandöridel ja võitlejatel tungida vormis ja relvastatult Inguššia territooriumile.

17. oktoobril 1996 määrati Tšetšeenia koalitsioonivalitsuse peaministri ametikohale "üleminekuperioodiks".

23. novembril 1996 kirjutas Mashadov alla kokkuleppele keskvalitsuse ja Tšetšeeni Vabariigi vastastikuste suhete põhimõtete kohta. Venemaa Föderatsiooni poolt kirjutas alla valitsuse esimees Viktor Tšernomõrdin.

Pärast sõda Venemaaga, mis hoolimata paljudest võitudest ei toonud iseseisvust, sai Mashadovist presidendikandidaat, kes konkureeris populaarse välikomandöri Šamil Bassajeviga. Detsembris 1996 lahkus Mashadov vastavalt valimisseadusele peaministri, peastaabi ülema, ja relvajõudude ülemjuhataja asetäitja kohalt.

27. jaanuaril 1997 valiti Mashadov Tšetšeeni Vabariigi presidendiks.

Pärast oma võitu töötas Mashadov koos Bassajeviga kuni 1998. aastani, mil tema rivaal rajas ohvitseride võrgustiku, kellest varsti said kogu Tšetšeenias hajutatud territoriaalsed sõjapealikud. Selle opositsiooni tekkimisega sai Mashadovist atentaatide märklaud ning Tšetšeenia kannatas arvukate terroriaktide all, mis kahandasid tema populaarsust. Mashadovi katsed lämmatata vahhabismi ja teisi fundamentalistlikke islamiliikumisi ning tema võimetus takistada tšetšeene püüdmast venelasi Dagestanist välja ajada jätsid mulje, et ta on ebakompetentne ega tule riigi kontrollimisega toime.

Aslan Mashadov tapeti 2005.a. märtsis, Vene eriüksuslaste poolt.