Aravakid

Allikas: Vikipeedia

inglise	Arawak
saksa	Arawak
vene	араваки

Aravakid (Arawak) on rühm indiaani rahvaid-hõime, kes 15. sajandi lõpus elas Suurtel Antillidel, Amazonase jõgikonnas, Floridas ja Andide eelmäestikes.

Aravakkide algkodu on Venezuelas.

Neil oli arenenud kultuur. Peale põlluharimise tegelesid nad puuvilla- ja kullatöötlemisega. Nad olid rahumeelsed ja elasid matriarhaadis. Umbes alates aastast 700 eKr asustasid nad peaaegu kõik Kariibi mere saared.

Alates aastast 800 pKr aga hakkasid praegusest Surinamest ja Guyanast välja tungima väga agressiivsed ning aravakkidest sõjaliselt üle olevad kariibid, kelle pealetungi tõttu jäid aravakkidele saartest varsti ainult Trinidad, Bahama saared, Kuuba, Jamaica, Haiti saar, Dominica ja Puerto Rico.

Aastal 1492 saabus Lääne-Indiasse Christoph Kolumbus. Oma päevikus ütleb ta, et aravakid on "süütud ja sellega, mis neil on, nii helded, et seda ei usuks keegi, kes pole seda oma silmaga näinud. Mida iganes neilt paluda, kunagi ei ütle nad ei, vaid julgustavad seda vastu võtma, näidates sealjuures üles nii palju armastusväärsust, nagu nad kingiksid südame". Hoolimata sellisest hinnangust laskis Kolumbus novembris 1493 Haiti saarel ilma põhjuseta ühel aravakil pea maha raiuda. Tegemist oli esimese kirjalikult tõendatud hispaanlase poolt indiaanlase tapmise juhtumiga üldse, ja see ei jäänud viimaseks. Juba saja aasta pärast olid aravakid langenud koloniseerimisega kaasnenud sunnitöö ja sissetoodud haiguste ohvriks ning 1600. aasta paiku olid nad enam-vähem täielikult välja surnud.

Tuntuim aravakkide hõim olid tainod (Taíno), kes elasid (või elavad, kui arvestada praegu end tainodeks nimetavaid aravakke) Haiti saarel, Puerto Ricos ja Kuuba idaotsas. Bahamal elas aravakkide hõim nimega Lucayan.

Tänapäeval elavad aravakid veel ainult Ameerika mandril. Peruu Amazonase-piirkonnas elab umbes 1700 Machiguenga ja Yine hõimu kuuluvat aravakki, keda ohustavad naftapuuraugud. Colombias ja Venezuelas elavad Goajiro hõim, keda on umbes 60 000.

[redigeeri] Suriname

Umbes 5000 aastat tagasi rändasid Orinoco jõgikonnas elavad aravakid (Barrancose kultuur) läände Guyanasse ning tõrjusid algasukad rannikult savanni. Nad hakkasid elama mere ääres kõrgvee eest kaitsvatel kunstlikel küngastel ning elatusid põlluharimisest.

1100. aasta paiku tungisid piirkonda kariibid, kes tõrjusid aravakid sisemaale. Aravaki naised olid head savinõude valmistajad. Sageli kariibid röövisid aravaki naisi. Nõnda jõudis aravakkide keraamika kariibideni.

Surinames elas 18. sajandi lõpus umbes 70 000 aravakki. Praegu elab neid Surinames veel 3000 ja Hollandis umbes 500. Aravakid, kes kunagi jagasid seda ala kariibidega, on praegu Suriname väikseim rahvakild. Nad nimetavad end Lokono.

Aastal 1986 asutas Casiporast pärinev aravak Albert Sabajo Sotsiaal-kultuurilise Ühenduse Ikyoshie. 1989 anti koostöös Amsterdami ülikooliga välja aravaki-hollandi sõnaraamat.