Apliit

Allikas: Vikipeedia

Apliit on peeneteraline soonkivim.

Apliidi moodustavad enam-vähem võrdteralised ksenomorfsed mineraaliterad, mille läbimõõt jääb reeglina alla 1 mm. Apliit võib koostiselt olla graniit, granodioriit või ka dioriit, kuid kõige levinumad apliidid on graniitse koostisega, mistõttu mõeldakse ilma täpsustuseta termini "apliit" all just graniitset apliiti.

Graniitse apliidi põhilised koostisosad on kvarts ning päevakivid. Väiksemas koguses võib esineda muskoviiti, küünekivi, biotiiti ja muid aktsessoorseid mineraale.

Apliit esineb tüüpiliselt suurematest intrusioonidest (štokid, batoliidid jne) lähtuvates apofüüsides või daikides, mille läbimõõt jääb enamasti alla meetri. Apliit on tekkekeskkonna poolest mõnevõrra sarnane pegmatiidile, sest mõlemad on hilismagmalised kivimid, kuid apliit on peeneteralisem peamiselt selle tõttu, et on vabanenud lenduvatest ühenditest, mistõttu on kristalliseeruv magma viskoossem ning moodustuvad kristallid väiksemad. Lenduvaist ühendeist rikastunud magma moodustub sellistes "lõksudes", kust lenduvail ühendeil pole kuhugi migreeruda. Vastav magma on väiksema polümeriseerituse tõttu tunduvalt vedelam ning moodustub gigantoteraline tardkivim pegmatiit.