Anton Starkopf
Allikas: Vikipeedia
Anton Starkopf (kunstnikunimi aastatel 1936 – 1940 Starkopf-Rea; 22. aprill 1889 Kohila vald – 30. detsember 1966 Tartu) oli eesti skulptor.
Ta sündis Lohul paljulapselises taluperes. Talu asus Tallinna–Viljandi maantee ja raudtee vahel väikesel kõrgendikul. Oma kunstiõpinguid alustas ta Münchenis, kus ta aastatel 1911-1912 osales A. Azbe nimelise kunstikooli tegevuses. Seejärel siirdus Anton Starkopf õppima Pariisi, Euroopa tolle aja kunstipealinna. Seal viibis ta aastatel 1912-1913 ning õppis selle aja jooksul Académie de la Grande Chaumière'is, kus oli mõned aastat tagasi õppinud ka Konrad Mägi, ja Académie Russe´is. 1914. aasta sügisel Anton Starkopf arreteeriti ja interneeriti. Aastatel 1916-1918 töötas ta Dresdeni ja Ratheni kiviraiumisetöökodades ning 1917. aastast Berliinis F. Metzneri ateljees. Eestisse õnnestus tal naasta 1918. aastal. „Pallasega” oli Anton Starkopf seotud, selle loomishetkest ja aastatel 1921-1923 oli ta ka kooli juhi rollis, tegutsedes direktori asetäitjana.