Ado Grenzstein

Allikas: Vikipeedia

Ado Grenzstein (pseudonüüm A. Piirikivi; 5. veebruar 1849 Tarvastu kihelkond, Kõksi küla – 20. aprill 1916 Lõuna-Prantsusmaa, Menton) oli eesti ajakirjanik ja pedagoog, Tõnis Grenzsteini vend.

[redigeeri] Elulugu

Grenzstein õppis 1871–1874 Cimze seminaris, oli 1874–1876 Audrus köster ja kihelkonnakooliõpetaja. Kutsuti 1876 Tartu Hollmanni seminari õpetajaks. Täiendas end 1878–1880 Viini pedagoogiumis. Asutas 1881 ajalehe Olevik, mis oli pärast Carl Robert Jakobsoni surma mõnda aega tähtsaim eesti ajaleht. Loobus 1888 rahvuslikust suunast ja hakkas õigustama venestamist. Asus 1901 välismaale, elas algul Dresdenis, hiljem Pariisis. Prantsusmaal sai Grenzsteinist veendunud antisemiit, kelle meelest Eesti esijuut olevat Jaan Tõnisson. Dreyfusi afääri aegsel Prantsusmaal olid tema antisemitismi pooldavad vaated üsna tavalised, Eestis aga mõjusid need pigem pentsikult.

Ado Grenzstein mõtles välja ja võttis kasutusele eestikeelse maleterminoloogia ("matt", "lipp", "kuningas" jne).

[redigeeri] Teosed

• 1877: "Esimesed luuletused" (luulekogu)
• 1877–1880: "Saksa keele õpetaja" I–III (õpik)
• 1878: "Kooli Laulmise raamat"
• 1879: "Koolmeistri käsiraamat"
• 1883: esimene eestikeelne maleõpik
• 1884: Eesti sõnaraamat (sisaldab 1600 uut ja võõrsõna)
• 1887–1888: "Eesti Lugemise-raamat" I–II
• 1888: "Laulud ja salmid" (luulekogu)
• 1894: "Eesti küsimus"
• 1899: "Kauni keele kaitsemiseks"
• 1899: "Mõttesalmid" (luulekogu)
• 1899: "Herrenkirche oder Volkskirche" (Härraskirik või rahvakirik)
• 1912: "Juudi küsimus"

Artikleid kasvatuse kohta ilmus ka Olevikus.

1898 rajati arhiiv "A. Grenzsteini kirjakogu". Sellest on säilinud 18 köidet ja ta asub Eesti Kirjandusmuuseumis.

Vajab täiendamist

[redigeeri] Kirjandus

• Aleksander Kruusberg, Aadu Grenzstein, Eesti Kirjandus 1916, nr. 11, lk. 386–397 ja nr. 12, lk. 409–439
• Aleksander Kruusberg, A. Grenzsteini müüdavus, Eesti Kirjandus, 1921, nr. 3, lk. 82–93; nr. 4, lk. 116–122; nr. 5, lk. 141–153; nr. 6, lk. 171–179
• Aadu Grenzsteini võitlus Jaan Tõnissoniga (koostanud Aleksander Kruusberg), Tartu, Odamees 1921
• Friedebert Tuglas, Ado Grenzsteini lahkumine, Tartu 1926
• Eesti kirjanduse ajalugu, II köide, ER, Tallinn 1966, lk. 374–375 (Endel Nirk) ja 554–558 (Rudolf Põldmäe)
• Mart Laar, A. Grenzsteini Kirjakogust, Keel ja Kirjandus 1984, nr. 6, lk. 359–363
• Mart Laar, Tuglas, ajalugu ja "Ado Grenzsteini lahkumine", Looming, 1986, nr. 12
• Jaan Undusk, "Esimene Eesti juudiõgija". Ado Grenzsteini endatapp antisemitismis, Vikerkaar, 1991, nr. 2-3
• Jaanus Arukaevu, Ado Grenzsteini lahkumine: Essee, Akadeemia, 1997, nr. 12
• Uus katse hinnata Ado Grenzsteini rolli Eesti ajaloos (ülevaade seminarist, kus osalesid Krista Aru, Jaanus Arukaevu, Ea Jansen, Toomas Karjahärm ja Jaan Undusk) – Tuna 1999, nr. 2, lk. 111–125