Šveitsi jalgpallikoondis
Allikas: Vikipeedia
| Šveitsi jalgpallikoondis | |||||||||||||||||||||||||||||||||
 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hüüdnimi | Nati | ||||||||||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Jalgpalliliit | Schweizerischer Fussballverband (asutatud 1895) |
||||||||||||||||||||||||||||||||
| Konföderatsioon | UEFA | ||||||||||||||||||||||||||||||||
| Peatreener | Jakob Kuhn (kuni 30. juuni 2008) Ottmar Hitzfeld (alates 1. juuli 2008) |
||||||||||||||||||||||||||||||||
| Rekordinternatsionaal | Heinz Hermann (117 mängu) | ||||||||||||||||||||||||||||||||
| Parim väravakütt | Alexander Frei (35 väravat) | ||||||||||||||||||||||||||||||||
| FIFA edetabeli koht | 44. (juuni 2008) | ||||||||||||||||||||||||||||||||
| Kõrgeim | 3. (august 1993) | ||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
| Esimene kohtumine | Prantsusmaa - Šveits 1:0 (Pariis, 12. veebruar 1905) |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Šveitsi jalgpallikoondis on Šveitsi jalgpalliliidu esindusmeeskond, mis esindab Šveitsi rahvusvahelistel jalgapallivõistlustel. Šveits on koduks nii FIFA-le kui UEFA-le ning selle Kesk-Euroopa väikeriigi 1895. aastal asutatud jalgpalliliit (FIFA liige 1904. aastast) on üks mandri-Euroopa vanemaid.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Šveitsi koondis pidas oma esimese maavõistluse 12. veebruaril 1905, kaotades Prantsusmaale 0:1.
Kahe maailmasõja vahel oli Šveits arvestatav jalgpallijõud. 1924. aasta olümpial saadi hõbemedal, 1934. ja 1938. aasta MM-il jõuti veerandfinaali. 1954. aastal võõrustati maailma paremaid meeskondi oma kodus ning mängiti end kaheksa parema hulka.
MM-il mängiti 16 finalisti seas ka 1962 ja 1966, kuid suurema eduta. Järgmised enam kui kaks aastakümmet kuulus Šveits Euroopa keskmikke sekka. Alles 1990. aastatel hakkas esmalt sakslase Uli Stielike ja seejärel inglase Roy Hodgsoni töö vilja kandma - 1994. aastal jõudis Šveits pärast 28-aastast vaheaega MM-i finaalturniirile.
Alain Sutter, Ciriaco Sforza ja Stéphane Chapuisat olid selle Šveitsi meeskonna suurimad tähed, mis USA-s peetud finaalturniiril alagrupist edasi pääses. Järgmises mängus Hispaania vastu jäi šveitslaste võimekus siiski napiks. Järellainetusena pääses Šveits ka 1996. aasta EM-il finaalturniirile, kuid seal piirduti vaid mängudega alagrupis.
[redigeeri] Vaata ka
- Šveitsi jalgpallikoondis 2004. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlustel
- Šveitsi jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel
[redigeeri] Välislingid
|
Albaania | Andorra | Armeenia | Aserbaidžaan | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Fääri saared | Gruusia | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Iisrael | Inglismaa | Island | Itaalia | Kasahstan | Kreeka | Küpros | Läti | Liechtenstein | Leedu | Luksemburg | Makedoonia | Malta | Moldova | Montenegro | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Iirimaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Šotimaa | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari | Ukraina | Valgevene | Venemaa | Wales | |
