Åbenrå
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib linnast; valla kohta vaata artiklit Åbenrå vald; varasema valla kohta vaata artiklit Åbenrå vald (1970–2006); tänava kohta Kopenhaagenis vaata artiklit Åbenrå (Kopenhaagen). |
| Åbenrå | |
|
|
|
| [ 'oobnro ] | |
| taani Åbenrå |
|
| saksa Apenrade |
|
|
|
|
 Åbenrå vapp |
|
|---|---|
| Elanikke: 16 500 (2007) | |
|
|
|
| koordinaadid: 55°03′ N 9°25′ E | |
  |
Åbenrå (taani vanas kirjaviisis (enne 1948. aastat) ja kohalik nimi Aabenraa, saksa keeles Apenrade) on linn Taanis Väike-Belti avaneva kitsa Läänemere lahe Åbenråfjordi (saksa keeles Apenrader Förde) ääres.
Aastatel 1970–2006 oli ta Lõuna-Jüütimaa maakonna halduskeskus. Aastast 2007 on endise Lõuna-Jüütimaa maakonna ala Lõuna-Taani piirkonna koosseisus. Aastast 2007 kuulub Åbenrå uude suurvalda nimega Åbenrå vald, kuhu kuulub varasemate Åbenrå, Rødekro, Lundtofti, Tinglev' ja Bovi valla ala.
Linn on Saksamaa piiri lähedal (kaugus piirilinnast Padborgist 30 km). Saksa linn Flensburg on ainult 30 km kaugusel. Åbenrå moodustab osa Põhja-Schleswigist.
Sisukord |
[redigeeri] Nimi
Linna kohal oli kunagi küla nimega Opnør, 1335. aastast sai ta linnaõigused Opneraa nime all.
Linna nimi enne 1948. aasta õigekirjareformi oli Aabenraa. Reformiga asendati taani keele õigekirjas täheühend aa tähega å. Linnanimesid lubati selle reformiga kirjutada nii vanas kui ka uues kirjaviisis.
Aastast 1956 hakati kõikides riigiasutustes kasutama linnanimedes å. Aastal 1984 anti hoolimata keelemeeste vastuseisust linnadele õigus valida, kuidas nad oma linna nime kirjutavad. Åbenrå valis nimekuju Aabenraa. Vanast kirjaviisist kinni osalt sellepärast, et reform tõi linna nime tähestiku algusest lõppu. Taani keelekorraldajad peavad õigeks mõlemat nimekuju.
Eestikeelne põhinimekuju on Åbenrå, kuid lubatud on kasutada ka nimekuju Aabenraa.
[redigeeri] Ajalugu
Kaluriküla põletasid vendid 1148. Hiljem rajati sinna loss Aabenraahus. Schleswigi hertsog Valdemar (hiljem Taani kuningas Valdemar II) võttis seal 1193 vangi piiskop Valdemari.
1240. aastast on ta kaubalinn. Linna esimene kirik Sct. Knuds kirke asus arvatavasti praeguse kinnistu Skibbrogade 7 kohal. 1247 oli linnas suur tulekahju, mille põhjustasid kuningas Erik Adraraha ja tema venna hertsog Abeli vahelised lahingud. Tulekahjus hävis loss ja suurem osa linnast, sealhulgas arvatavasti ka kirik. Loss ja linn ehitati taas üles. Linna territooriumi laiendati kuninga loal vallikraavist põhja poole. Künka otsa väljapoole linna endist territooriumi ehitati uus kirik Sct. Nicolai kirke.
30. märtsil 1848 algas seal schleswig-holsteinlaste ja taanlaste konflikt. 1864–1920 kuulus linn Preisimaale (Saksamaale). Rahvahääletusega läks Põhja-Schleswig 1920 Taanile tagasi.
[redigeeri] Arhitektuur
Vanalinn on vaatamisväärne. Eriti väärib tähelepanu punastest tellistest Sct. Nicolai kirke 13. sajandist Valdemar II ajast.
[redigeeri] Sct. Nicolai kirke
1250. aasta paiku hakati ehitama uut kirikut (Sct. Nicolai kirke), mis pühitseti meremeeste kaitsepühakule Nikolaosele.
Kirik ehitati kahes järgus, mõlemad hilisromaani stiilis. Tegemist on ühelöövilise, ristikujulise põhiplaaniga kirikuga. Risti kummalgi harul on apsiid. See annab tunnistust inglise-normanni stiili mõjust. Ka kooril oli apsiid. See eemaldati, kui 1641 koori laiendati pisut ida poole. Keskajal lisati piki koori põhjakülge käärkamber, mida 1641 samuti ida poole laiendati.
Aastatel 1949–1956 toimus põhjalik restaureerimine. Suurem osa sisustust pärineb sellest ajast, sealhulgas 31 registriga orel, mis on ehitatud Aabenraa orelitöökojas Marcussen & Søn.
Kantsel pärineb 1565. aastast. Sellel on saksakeelsed kirjad jumalasõna kohta.
Barokne altar pärineb 1642. aastast. Selle annetas maksukoguja Joachim Danckwerth abikaasaga. Koori lõunaseinal on nende portreed.
Koori põhjaseinas on kaks looži koguduse varakatele isikutele. Kõrval on praost Peter Paulseni portree. Paulsen oli 1811–1837 Sct. Nicolai kirke pastor; tema asutas ka linna hoiukassa.
Kooris on luugi all hauakamber raidkirjadega 1684. aastast.
Ristimiskivi on kiriku keskel. Selle alus on romaani stiilis, ülemine osa pärineb 1956. aastast. 1826. aastast pärinev vana ristimisvaagen asub Aabenraa muuseumis.
Koori põhjaosas on laevamudel, mis kannab kuningas Fredrik V monogrammi. Seinal on mälestustahvel 1870.–1871. aasta Prantsuse-Preisi sõjas langenutele.
Koori lõunaosas on Esimeses maailmasõjas langenud 295 aabenraalase nimed. Kiriku ees on ausammas Esimeses maailmasõjas langenutele (autor Johannes Bjerg; 1923).
Haritornis on kolm kirikukella. Vanim neist pärineb 1613. aastast. 1917. aastal sulatati kaks kella sõjalisteks vajadusteks üles ning 1921 asendati need uutega. Uued kellad olid annetus taanlastelt, kes elasid Põhja-Schleswigist põhja pool.
[redigeeri] Kultuur
Juulis toimub Tiltingi festival, millel korraldatakse paraade ja ilutulestikke ning mängivad puhkpilliorkestrid.
[redigeeri] Liiklus
Kopenhaagenist on Åbenrå 260 km edelas, sõidukaugus on 325 km. Sõidukaugus Århusist on 155 km, Aalborgist 265 km, Esbjergist 85 km ja Odensest 125 km. Haderslev on 25 km kaugusel, Tønder 45 km kaugusel ning Sønderborg ja Padborg 30 km kaugusel.
Lähemad lennujaamad on Sønderborgis (35 km kaugusel) ja Billundis (95 km).
Praamiühendus on muuhulgas Klaipėdaga.
[redigeeri] Majandus
Linnal on vana sadama- ja laevaehitustraditsioon. Linnal on olnud suur kaubalaevastik.
Sadam on avar ja sügav (7,5 m). Laevaliiklus on tihe.
Elanike traditsiooniline elatusallikas on olnud loomadega, eriti hobustega kauplemine. Linna ümbrus on rikas põllumajanduspiirkond.
Pärast Preisimaa võimu alla minekut käis linna majandus alla.
Linnas on mitmekülgne tööstus, märkimist väärib mehhaanikatööstus. Nõudluse vähesuse tõttu suletakse 2004. aasta teisel poolel Volvo bussitehas ning tootmisvõimsused viiakse üle Poolasse. Koondatakse 200 töökohta. Töötajad võivad leida rakendust teistes Volvo allüksustes.
Linn on kuurort.
[redigeeri] Rahvastik
[redigeeri] Sakslased
Åbenrås on veel märkimisväärsel arvul sakslasi, kes on ühinenud saksa põhjašlesviglaste liitu. See rahvusvähemus on Taanis kaitstud.
[redigeeri] Elanike arv
Elanike arv (alates 1980. aastast) 1. jaanuari seisuga:
- 1871 5932
- 1980 21 172
- 1985 21 227
- 1990 21 463
- 1992 15 799 (?)
- 1995 21 894
- 1999 22 050
- 2000 22 020
- 2003 21 979
[redigeeri] Haldus ja poliitika
Linnapea on Poul Thomsen (Venstre).
[redigeeri] Välislingid
 |
Lisa artiklisse pilte projektist Wikimedia Commons või teistest vikipeediatest. Vaata lisainfot artikli arutelust. |
