Võnnu lahing
Allikas: Vikipeedia
Võnnu lahing toimus 19. - 23. juunini 1919 eestlaste ja saksa Landeswehri vahel. Lahingu võitsid eestlased ning seda päeva tähistatakse eesti kalendris võidupühana.
Võnnu lahing toimus Cesise lähistel Põhja-Lätis. Pärast esimesi Eesti vägede ja nende koosseisus oleva Põhja-Läti brigaadi ning baltisaksa Landeswehr'i ja seda toetavate saksa vabatahtlike vahelisi kokkupõrkeid (6. - 10. juunil) kehtestati liitlasriikide nõudel vaherahu. Vaherahu ajal koondasid mõlemad pooled jõude. 19. juunil murdsid sakslased (ülemjuhataja krahv Rüdiger von der Goltz) vaherahu ja alustasid pealetungi Eesti 3. Diviisi (juhataja kindralmajor Ernst Põdder) vastu. Kohtumislahingute ajal 19. - 21. juunil täiendasid mõlemad pooled oma jõude ja 22. juunil kujunes jõudude vahekord järgmiseks: Landeswehr'il oli
- 6000 võitlejat
- 350 kuulipildujat
- 52 suurtükki.
Eestlastel oli
- 8000 võitlejat
- 270 kuulipildujat
- 37 suurtükki.
Eestlaste kaitse oli visa ja 22. juunil sakslaste pealetung rauges ning ööl vastu 23. juunit andis R. von der Goltz taandumiskäsu. 23. juuni varahommikul hõivasid Eesti väed Cesise. Seda päeva tähistatakse Eestis võidupühana.
