Arutelu:Sotsialistlik realism

Allikas: Vikipeedia

Esimene lause ja järgnev on omavahel vastuolus. Kui sotsialistliku realismi mõiste Gorki idee põhjal, kuid Stalini poolt ümbertöötatuna kasutusele võeti, oli Nõukogude Liit juba tükk aega eksisteerinud.

Ka hilisema aja suhtes tuleb seda ainulubatavust täpsustada. Andres 2. detsember 2005, kell 11.48 (UTC)

Üks näide sotsialistliku realismi eiramise kohta paistab olevat ajakiri Molodaja Gvardija, mida soosis Mihhail Suslov. Andres 2. detsember 2005, kell 11.52 (UTC)

Tänan märkuste eest siin ja minu arutluslehekyljel. Täiendasin, jah, muidugi õiged märkused. Esimese lause yle võiks veel mõtelda, praegu lisasin ainult sõnakese "ametlikult". Aga vist oleks vaja täpsemalt ka seal välja kirjutada. Krt, ei tule meelde selle eurokommunisti nimi, kes selle sots-realismi teemadel raamatu kirjutas ja keda algul NL-s sõimati, aga hiljem hakati vist isegi tsiteerima. Raamatu pealkiri oli eesti keeles "Piirideta realism". Kui kellelgi on võimalust, ehk leiab yles, saaks lisada juurde. See oli yks oluline pöördepunkt, mida võiks siin kindlasti käsitleda. --Lulu 2. detsember 2005, kell 13.31 (UTC)

Garaudy. Andres 2. detsember 2005, kell 13.43 (UTC)

---

Praegu viljeletakse sotsialistlikku realismi vaid Eestis (Wimberg jt.), Põhja-Koreas ning teatud žanride puhul ka Hiina Rahvavabariigis

See on ikka naljakas küll! Ei saa ikka ühte ritta panna Wimbergi ja Põhja-Koread. Pealegi, kust Sa tead, et teistes riikides midagi taolist ei ole? Andres 9. detsember 2005, kell 07.58 (UTC)

---

Arvan, et Jakob Mändmetsa on tagantjärele nimetatud sotsialistlikuks realistiks. Igatahes on sotsialistliku realismi kaanonisse arvatud Maksim Gorki "Ema", mis pärineb 20. sajandi algusest. Andres 31. jaanuar 2007, kell 13:02 (UTC)

Olen kindel, et teadlikult ta küll sotsrealismi ei viljelenud ega end sotsrealistiks ei pidanud. Nagu näha artiklist endast (Roger Garaudy) on võimalik sotsrealismiks nimetada kõike, mida propagandistlikel eesmärkidel vaja nii märgistada. Sama hästi võiks öelda, et Rembrandt oli sotsrealist.

Jah, Mändmets ei pidanud end sotsialistlikuks realistiks, ja tema looming saadi sisu poolest arvata ainult kriitilise realismi alla.

Garaudy võtti appi sellepärast, et ametliku nõude järgi pidi kogu nõukogude kirjandus olema sotsialistlik realism. Garaudyle viidates sai igasugust kirjandust õigustada. Andres 31. jaanuar 2007, kell 13:52 (UTC)

Just nimelt kriitiline realist (halvimal juhul), kuid mitte sotsrealist. Garaudy puhul on nali selles, et pärast astus ta komparteist välja ja ei oleks tohtinud kommunistidele enam autoriteet olla. Minu teada viitas Garaudy'le eesti keeles Jaak Kangilaski millalgi 1960. aastail (enne Garaudy deserteerumist) Loomingus, kuid pidas seejuures silmas just kujutavaid kunste.

Jah, hiljem ta muidugi autoriteet olla ei saanud, aga praktikas tema "piirideta realism" (Eestis) töötas. Miks täpselt, seda ma ei tea. Andres 31. jaanuar 2007, kell 14:04 (UTC)