Slobodan Milošević

Allikas: Vikipeedia

Slobodan Milošević [slob'odan mil'ooševitš] (serbia Слободан Милошевић 20. august 1941 Požarevac – 11. märts 2006 Haag) oli Jugoslaavia ja Serbia poliitik.

Aastatel 1989–1997 oli Milošević Serbia president, aastatel 1997–2000 Jugoslaavia president. Ta juhtis ühtlasi Serbia Sotsialistlikku Parteid alates selle rajamisest 1990. aastal. Sotsialistliku partei eellase, Serbia Kommunistliku Partei liidriks tõusis Milošević 1987. aastal.

[redigeeri] Elulugu

Milošević õppis Belgradi ülikoolis õigusteadust.

Parteijuhiks kerkis aparatšikuna tegutsenud Milošević 1980ndate lõpu natsionalismipuhangu turjal. 1987. aasta kuulsas kõnes Priština lähistel oli ta albaanlastest korravalvuritelt nuuti saanud serblastele kuulutanud, et "Nüüdsest peale pole kellelgi õigust teid peksta!". Aastal 1989 tühistas ta Serbia presidendina Kosovo autonoomia, mille provints oli saanud 1974.

Miloševići süüks pannakse Jugoslaavia vabariikide vahel tekkinud pingeid, mis viisid riigi lagunemisele. Milošević seisis vastu Sloveenia ja Horvaatia autonoomiataotlustele ning 1991. aasta juunis kuulutasid need endid iseseisvaks. Milošević leidis, et lagunevas Jugoslaavias tuleb piirid ümber korraldada. Järgnes sõjategevus, mis Sloveenias kestis kümme päeva, Horvaatias aga 1992. aasta jaanuarini, nõudes 20 000 inimelu. Pool miljonit põgenes kodudest. ÜRO vastas majandussanktsioonidega Serbiale.

1991. aasta septembris kuulutas end iseseisvaks ka Makedoonia ja 1992. aasta aprillis Bosnia ja Hertsogoviina. Viimasele vastasid iseseisvushääletust boikoteerinud Bosnia serblased relvavõitlusega. Verine sõda kestis üle kolme aasta. Serblasi süüdistati ulatuslikes sõjakuritegudes, Serbia omandas paariariigi maine.

1995. aastal, pärast Horvaatia vastulööki ja võitu serblaste Krajina vabariigi üle, edukat rünnakut Bosnia serblastele ning NATO õhurünnakuid, nõustus Milošević läbirääkimistega ja kirjutas alla Daytoni rahuleppele. Milošević loobus Suur-Serbia ambitsioonist, taotles rahusobitaja mainet ja saavutas selle, et osa Serbiale kehtestatud sanktsioone tühistati.

1996. ja 1997. aasta talvel tulid serblased tänavatele protestima võimude katsete vastu võltsida kohalike omavalitsuste valimiste tulemusi. Esialgu peksti need laiali, kuid kolme kuu möödudes andis Milošević opositsioonile järele.

1997. aasta suvel valis parlament Miloševići, kellele põhiseadus kolmandat ametiaega Serbia presidendina ei võimaldanud, Jugoslaavia presidendiks.

Aastal 1988 arenes Kosovo iseseisvusliikumine relvastatud vastasseisuks Jugoslaavia armeega. ÜRO Julgeolekunõukogu ja NATO survel tõmbas Milošević osa armeejõududest Kosovost välja, kuid keeldus Kosovole autonoomiat andvast rahuleppest ning alustas 1999. aasta märtsis ulatuslikku rünnakut Kosovo Vabastusarmee vastu. NATO vastas õhurünnakutega Serbiale, Milošević omakorda nõudis Kosovo etnilist puhastamist, sundides sajad tuhanded põgenikuteele. Maikuus esitas Haagi tribunal Miloševićile süüdistuse sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes. Juunis alistus Milošević pommikampaaniale ja tõmbas väed Kosovost välja. Sanktsioonide all kannatavas Jugoslaavias asus suuremat autonoomiat taotlema Montenegro. Bill Clinton andis Luure Keskagentuurile volitused tegutseda Miloševići võimult tõukamise nimel.

2000. aastal laskis Milošević kohendada põhiseadust, võimaldamaks enesele veel kahte ametiaega. Ka nägid muudatused ette presidendi otsevalimist. 24. septembril toimunud presidendivalimised ta aga kaotas Serbia Demokraatlikule Opositsioonile, kaheksateistkümnest parteist koosnevale koalitsioonile, mida juhtis Vojislav Koštunica. Milošević ei tunnistanud kaotust, kuid astus massimeeleavalduste järel oktoobris tagasi.

Milošević vahistati 1. aprillil 2001. 28. juunil andis Serbia valitsus Miloševići välja Haagi tribunalile. Milošević suri vangistuses 2006. aastal.

[redigeeri] Isiklikku

Milošević oli abielus Mirjana Markovićiga, kelle mõju abikaasale ning kontakte Tito võimuešelonidega peeti märkimisväärseteks. Miloševićil ja Markovićil on kaks last – Marija ja Marko.

Eelnev: Petar Gračanin	Serbia president 1989–1997	Järgnev: Milan Milutinović
Eelnev: Zoran Lilić	Jugoslaavia president 1997–2000	Järgnev: Vojislav Koštunica