Richteri skaala
Allikas: Vikipeedia
Richteri skaala on logaritmiline skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks.
1935 Charles Richteri poolt loodud skaalal ei ole miiinimum- ega maksimumväärtusi. Maavärina tugevust hinnatakse magnituudides kümnendikmagnituudi täpsusega. Maavärina tugevus võib olla ka negatiivne, näiteks -3,0. Inimene seda loomulikult ei tunne, kuid tundlikele seismograafidele on see madalaim registreeritav väärtus.
Võimsaim registreeritud maavärin on olnud võimsusega 9,5 magnituudi (Suur Tšiili maavärin). Maavärina võimsus kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümnekordselt. Näiteks on 6-palline maavärin 10 korda võimsam kui 5-palline ning 100 korda võimsam kui 4-palline maavärin. Eralduv energiahulk on vastavalt 32 korda suurem ja umbes 1000 korda suurem (32×32=1024).
Maavärinate tugevuse hindamiseks kasutatakse seismograafe. Magnituud leitakse maavärina tugevaima tõuke amplituudi järgi, loomulikult tuleb hinnata ka maavärina kaugust seismojaamast. Kaugus jaamast ja maavärina epitsentri asukoht leitakse mitme jaama andmete võrdlemisel.
