Lothar I (Frangi keiser)
Allikas: Vikipeedia
Lothar I (umbes 795 – 2. märts 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Ta oli Ludwig Vaga vanim poeg ning seega õigustatud Frangi impeeriumi pärijaks. 817. aastal oli ta saanud kaaskeisriks ning 823 koguni lasknud end paavst Paschalis I-l keisriks kroonida, ent pidi siiski oma isale keisriõigused peagi loovutama. Ludwig Vaga surma järel otsustas ta kogu võimu aga enda kätte võtta. Kuid tema ambitsioonikad vennad Ludwig ja Charles (germaanipäraselt Karl) ei tahtnud sellega leppida ning et nende isa autoriteet oli olnud liiga nõrk, et ühtki neist riigi ainupärijaks teha, siis algas sisesõda, mis Frangi riigis Merovingide ajal sagedane oli olnud. Ükski vend ei suutnud ülekaalu saavutada ning nii jagasid nad riigi 843. aastal Verduni leppega omavahel.
Lothar säilitas keisritiitli ja sai endale valitsemiseks Itaalia ning maariba Reini ja Rhone'i jõgede vahel kuni Põhjamereni ehk Kesk-Frangi riigi. Seega läks ka Karl Suure pealinn Aachen tema valdusse ning seal asuski ta resideerima. Itaalia andis ta valitseda oma vanimale pojale Ludwigile. 855. aastal, enne oma surma jagas ta riigi kolmeks: põhjapoolse osa (koos Aacheniga) sai ta keskmine poeg Lothar, keskmise ehk Burgundia noorim poeg Charles ja vanimale pojale jäi Itaalia ning lisaks sai too ka keisritiitli.
Eelnev: Ludwig Vaga |
Frangi keiser 840–855 |
Järgnev: Ludwig II |
Eelnev: Puudus |
Kesk-Frangi kuningas 843–855 |
Järgnevad: Lothar II, Ludwig II ja Charles |