Kuldvillak
Allikas: Vikipeedia
See artikkel räägib müütilisest esemest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Kuldvillak (täpsustus)
Kuldvillak oli vanakreeka mütoloogias kullast jääranahk.
Boiootias asuva Orchomenose valitseja Athamas jättis oma naise Nephele maha Boiootia pealinna Teeba printsessi Ino pärast ja ajas naise minema, kuid lapsed, kaksikud Phrixose ja Helle jättis enda kasvatada.
Ino sai Athamasega kaks poega. Oma kasulapsi Ino vihkas. Ta kõrvetas ära kogu seemnevilja, nii et seeme ei idanenud. Kui rahvas läks oraaklilt nõu küsima, mida ikalduse vastu teha, sundis Ino oraaklit vastama, et Phrixos tuleb jumalatele ohverdada. Rahva sunnil pidi Athamas seda soovi täitma.
Kuuldus sellest jõudis ka Nepheleni, kes palus abi jumalatelt. Hermes andis talle jäära, kelle nahk oli puhtast kullast. Kui Phrixos oli toodud ohvrialtari juurde, laskis Nephele jäära lahti. See tormas altari juurde, haaras ohvriks määratud poisi ja tema õe ning kandis lapsed läbi õhu minema.
Jäär lendas kirdesse üle Egeuse mere. Kohal, kus Euroopat eraldab Aasiast kõigest kitsas väin, kukkus Helle jäära seljast merre ja uppus. Seda väina hakkasid kreeklased kutsuma Hellespontoseks ehk Helle mereks. Tänapäeval nimetatakse seda väina Dardanellideks.
Jäär lendas edasi piki Külalislahkusetu mere (tänapäeval Musta mere) lõunarannikut, kuni jõudis Kolchisesse (tänapäeval Lääne-Gruusias asuv Samegrelo ja Imerethi piirkond). Seal jäär maandus.
Phrixos jäi Kolchisesse elama ja sealne kuningas Aietes andis talle oma tütre Chalkiope naiseks. Tänutäheks ohverdas Phrixos oma jäära Zeusile ning kinkis selle naha, kuldvillaku, Aietesele. Aietes riputas selle Arese hiide, kus seda valvas lohe. Phrixose saatuse kohta pärast abiellumist puuduvad andmed. Jäärast sai Jäära tähtkuju.
Iolkose kuningas Pelias käskis varsti pärast seda oma vennapojal Iasonil kuldvillaku Kreekasse tagasi tuua, lubades talle selle eest oma trooni. Selleks pani Iason kokku laeva "Argo" meeskonna, keda argonautideks kutsutakse. Aietese tütre Medeia abiga sai Iason kuldvillaku kätte, viis selle Iolkosesse, sai kuningaks ja abiellus Medeiaga. Kuldvillaku edasine saatus on teadmata.
[redigeeri] Kuldvillaku-nimelised autasud
1429. või 1430. aastal asutati Burgundias Kuldvillaku ordu, kuhu kuulusid eeskätt katoliiklikud kõrgaadlikud.
1975. aastal asutas USA senaator William Proxmire kuldvillaku auhinna, mida antakse aasta kõige suuremale raha raiskajale avalikus sektoris. Seda anti välja 1988. aastani. 2000. aastast annab seda välja USA Maksumaksjate Ühing.
