Arutelu:Keiser

Allikas: Vikipeedia

Keiser on valitseja tiitel kes on pühitsetud piiskopi poolt. Selles suhtes erineb kuningast.

Millist allikat Sa kasutad? Andres 00:27, 3 Sep 2004 (UTC)

+Kirikuajaloo allikad: H. BRÜK Lehrbuch der Kirchengeschichte. 1989 Mainz (kokku 958 lk). ja J. MARX Lehrbuch der Kirchengeschichte. 1908 Trier (kokku 920 lk). --Leon 00:40, 3 Sep 2004 (UTC)

Siin tuleb teha vahet n-ö päriskeisrite, kes kasutasid tõepoolest kas omakeelseid Caesari nime derivaate või ladinakeelses titulatuuris seda nime ennast, ja eesti ajalooterminoloogias levinud "keisrite" vahel, kelle tiitli täpsem tõlge oleks "imperaator". Enamik "päriskeisreid" on sidunud ennast Karl Suure järglusega (Saksa-Rooma, Saksa, vististi ka Austria-Ungari), v.a. Vene tsaarid, kes "Kolmanda Rooma" kontseptsiooni raames hiivasid tiitli Bytsantsist. Napoleoni formaalseid põhjendusi ma kahjuks ei tunne. Ei usu hästi, et ykski Jaapani või Hiina keiser oleks ennast ametlikult Caesariks nimetanud; nende puhul on tegemist pigem otsetõlkes imperaatoritega. Mehhiko ja Kesk-Aafrika keisrite titulatuuri täpsemalt tundmata oletan, et nende keisritiitel põhines peamiselt argumendil "kes ytleb, et ma seda ei ole?" Tiitli "plahvatuslik" levik algas ehk pigem siiski Karl Suurest, või õigemini tema (ideoloogilise) pärandi jagamisest, Rooma keisritiitel minu teada väljapoole Roomat ei jõudnud. Keegi targem inime võiks ajaloos esinenud keisrid artiklis yles lugeda. --Oop 09:05, 13 Nov 2004 (UTC)

Mõistlik oleks 'päriskeisreiks' pidada all Roomas ja Konstantinoopolis valitsenuid. Hilisemate, muude sidumine Rooma keisritega on kõvasti vaieldav.

Karl Suur, Saksa-Rooma (ja Habsburgide läbi ka Austria-Ungari) ning samuti Napoleon on minu meelest kõik ühtviisi isehakanud, ükskõik kuidas nad ennast ka ei nimeta või nimetada ei lase. Selge on, et nad kõik püüavad end üht või teist teed pidi Roomaga siduda, istugu nad siis Pariisis või Moskvas.

Esimeseteks isehakanud keisriteks ida pool oli kaua aega enne venelasi hoopis Bütsantsi vaenanud bulgaarlaste tsaarid (lisaks hakkasid nad oma kirikupäid Ida-Rooma meelehärmiks patriarhideks tituleerima). Venemaa valitsejad alates Peeter I olid imperaatorid (tsaarist kõrgemal). - Urmas 22:51, 14 Nov 2004 (UTC)

Ma pidasin "päriskeisreid" silmas ideoloogilise ja etymoloogilise traditsiooni raames, erinevalt nt Hiina "keisreist", kes pole end iial kuidagi Caesariga seostanud. Eks seda tiitlit võta praktikas jah rohkem need, kellele kobisema ei tulda, et mis keiser nyyd sina. Bulgaarlased unustasin ära, sorry. Aga nende "imperaatorite" tõlkimisega on veider lugu - meil räägitakse ammu ja mõnuga Jaapani ja Hiina keisritest, samas kui ma pole iial kuulnud yhestki tseesari või tsaari derivaadist nende titulatuuris. Eks ta tuli ilmselt sisse kuskilt 19.sajandi rahvahariduskirjandusest, kus kaugete maade asju valgustades pyyti suuri valitsejaid eestlastele tuntud sõnade abil tuttavaks teha, mitte formaalseid vastavusi järgida. Tähendusvälja etymoloogia oleks iseenesest huvitav kyll, kui keegi asjatundja seda seletada viitsiks. Tegelikult peaks artiklis selliseid eestikeelseid sõnu nagu "tseesar", "keiser" ja "imperaator" vist lahti seletama, et oleks arusaadav, mis on nende vasted muis keeltes ja etymoloogia. Ehkki suurem seletus peaks minema mingisse hiidartiklisse nimega Titulatuur või midagi sarnast. --Oop 14:34, 15 Nov 2004 (UTC)