Jõesilm
Allikas: Vikipeedia
| Jõesilm | ||
|---|---|---|
 |
||
| Süstemaatiline kuuluvus | ||
| Riik: | Loomad | Animalia |
| Hõimkond: | Keelikloomad | Chordata |
| Klass: | Sõõrsuud | Cyclostomata |
| Selts: | Silmulised | Petromyzontiformes |
| Sugukond: | Silmlased | Petromyzontidae |
| Perekond: | Silm | Lampetra |
| Liik: | Jõesilm | |
| Lampetra fluviatilis | ||
Jõesilm (Lampetra fluviatilis) on silmuliste seltsi kuuluv kala.
Jõesilm on tavaliselt 30–40 cm pikk (maksimaalselt kuni 50 cm) ja kuni 200 g raske. Keha on pikk ja soomusteta, meenutab angerjat, suu asemel on imilehter. Kehavärvus on seljal ja külgedel tumesinine kuni hallikasroheline, kõhualune valge. Seljauim on jagunenud kaheks, millest tagumine osa on kokku kasvanud sabauimega. Isased on emastest väiksemad.
Jõesilm on siirdekala, kes siirdub kudemiseks merest jõgedesse. Elutsab kõigis suuremates jõgedes ja nendega piirnevates meredes Euroopas, Eestis levinud kõigis merega seotud jõgedes. Puudub Vahemere idapoolsemas osas, Põhjas-Skandinaavias, Alpides ja Mustas meres.
Jõesilm on parasiitne röövkala, kes haagib ennast oma saaklooma külge ammutades temast toiduks vajalike kudesid ja verd.
