Itaalia kronoloogia
Allikas: Vikipeedia
Itaalia kronoloogia järjestab Itaalia ajaloo sündmusi.
[redigeeri] kuni 9. sajand eKr
- u 5500 eKr – maaharimine levis Lõuna-Itaaliasse ja Sitsiiliasse.
- u 900 eKr – Esimesed jäljed rauaajast Itaalias; Villanova periood.
- u 850 eKr – esimesed külad Rooma Palatinuse künkal.
- u 800 eKr – Itaaliasse ilmusid etruskid.
[redigeeri] 8. sajand eKr
- 753 eKr – legendaarne Rooma linna asutamine Romuluse poolt.
- 736 eKr – Sürakuusa linna asutamine Sitsiilias Korintose kolonistide poolt.
[redigeeri] 7. sajand eKr
- 616 e Kr – Roomas tuli võimule etruski kuningas Tarquinius I.
- u 600 eKr – Roomast sai linn.
[redigeeri] 6. sajand eKr
- 587 eKr – gallid vallutasid Põhja-Itaalia.
- 509 eKr – viimane etruski kuningas Tarquinius Superbus aeti Roomast välja.
- 510 eKr – Rooma vabariigi rajamine.
[redigeeri] 5. sajand eKr
- 496 eKr – roomlased alistasid Regilluse järve juures latiinid.
- 474 eKr – etruskide rünnak Cumae linnale löödi kreeklaste poolt tagasi. Etruskide positsioon nõrgenes, Rooma oma tugevnes.
[redigeeri] 4. sajand eKr
- 396 eKr – roomlased vallutasid etruskidelt Veji linna. Rooma vallutuste algus.
- 387 eKr – gallid vallutasid Rooma.
- 380 eKr – Rooma ümbritseti müüriga püsides nii kaitstuna ligi 800 aastat.
- 370 eKr – uus seadus lubas plebeide valimist konsuliks.
- 367 eKr – rooma sõjavägi jagatati leegionideks ja sai elukutselise väljaõppe muutudes nii Vahemere rahvaste tugevaimaks.
- 340 eKr – puhkes nn liitlaste sõda Rooma ja Latiumi liitlaste vahel, kes nõudsid võrdseid õigusi.
- 338 eKr – Rooma saatis laiali Latiinide liidu ja võttis liitlased enda alla. Campania liideti Rooma riigiga.
- 327 eKr – Teine samniidi sõda Apenniinide keskosas. Roomlased said lüüa.
- 310 eKr – ehitati Via Appia, esimene Rooma riigi suur maantee.
[redigeeri] 3. sajand eKr
- 298 eKr – Kolmas samniidi sõda; peale võitu Sentinumi lahingus ulatus Rooma territoorium Napoli lahest Aadria mereni.
- 287 eKr – patriitside ja plebeide võitlus lõppes; mõlemad tunnistati võrdseks. Uus kihistus tekkis varalisel pinnal.
- 279 eKr – Phyrros võitis Rooma Heracleia all.
- 275 eKr – Phyrros kaotas Beneventumi lahingu ja taganes Itaaliast.
- 272 eKr – Rooma vallutas Tarentumi. Lõuna-Itaalia kreeka linnriigid jäid Rooma ülemvõimu alla. Kreeka kultuur hakkas mõjutama Rooma elu.
- 264 eKr – algas I Puunia sõda Rooma ja Kartaago vahel.
- 262 eKr – roomlased vallutasid Argigentumi Sitsiilias.
- 260 eKr – roomlased võitsid Kartaago Mylae merelahingus.
- 256 eKr – roomlased võitsid Kartaago Ecnomuse merelahingus.
- 241 eKr – roomlased võitsid Kartaago merelahingus Egadi saarte juures ja said endale Sitsiilia lääneosa. Sellest sai esimene Rooma provints.
- 238 eKr – Rooma vallutas Sardiinia ja Korsika.
- 223 eKr – Rooma vallutas gallidelt Põhja-Itaalia (Gallia Cisalpina).
- 218 eKr – puhkes II Puunia sõda. Hannibal ületas sõjaväega Alpid.
- 217 eKr – Hannibal võitis Roomat Transimena järve juures.
- 204 eKr – roomlased maabusid Kartaago lähedal; Hannibal lahkus Itaaliast.
- 202 eKr – roomlased võitsid Zama lahingus Kartaago.
- 200 eKr – algas Rooma Teine Makedoonia sõda.
[redigeeri] 2. sajand eKr
- 197 eKr – roomlased võitsid Kynoskephalai lahingus Philippos V väed. .
- u 180 eKr – roomlased alistasid Alpide ja Apenniinide vahel elavad keldid.
- 172 eKr – algas Kolmas Makedoonia sõda.
- 168 eKr – Kolmanda Makedoonia sõja lõpp. Roomlased said Kreeka valitsejaks.
- 155 eKr – roomlased tungisid Dalmaatsiasse ja hävitasid Delminiumi.
- 149 eKr – puhkes III Puunia sõda.
- 148 eKr – roomlased võitsid Neljanda Makedoonia sõja.
- 146 eKr – Kartaago linn vallutatati ja hävitatati.
- 133 eKr – Tiberius Gracchus püüdis taastada Itaalia vaba talupoegkonda. Pergamon pärandatakse Roomale.
- 132 eKr – mässajate ristilöömisega lõppenud orjade ülestõus Sitsiilias.
- 105 eKr – kimbrid ja teutoonid võitsid Arausio juures roomlasi.
- 104 eKr – orjade ülestõus Sitsiilias.
- 102 eKr – roomlased alistasid kimbrid ja teutoonid Aquae Sextises.
[redigeeri] 1. sajand eKr
- 91 eKr – tapeti Marcus Livius Drusus.
- 89 eKr – kõigile Itaalia elanikele anti Rooma kodakondsus.
- 88 eKr – Lucius Cornelius Sulla sai konsuliks.
- 73 eKr – gladiaator Spartacuse ülestõus.
- 63 eKr – Cicero valiti konsuliks.
- 67 eKr – väejuht Pompeius võitles edukalt piraatidega Vahemerel.
- 61 eKr – Julius Caesar, Pompeius ja Crassus moodustasid Esimese triumviraadi.
- 58 eKr – Caesar vallutas Gallia.
- 55 eKr – Caesar tungis esimest korda Britanniasse.
- 49 eKr – Caesar ületas Rubico; Pompeius suundus Kreekasse.
- 48 eKr – Caesar võitis Pompeiuse Pharsalose lahingus.
- 46 eKr – Caesar nimetati diktaatoriks. Kehtestati Juliuse kalender.
- 44 eKr – Caesar mõrvati. Rooma vabariigi lõpp.
- 43 eKr – Octavianus sai konsuliks. Moodustati Teine triumviraat.
- 31 eKr – Octavianus lõi Marcus Antoniust Aktioni merelahingus.
- 30 eKr – Antonius ja Kleopatra sooritasid enesetapu.
- 27 eKr – Octavianus võttis endale nimeks Augustus. Alguse sai Rooma impeeriumi ajajärk.
- 12 eKr – Augustus kuulutati pontifex maximuseks. Roomlased vallutasid Germaania kuni Elbe jõeni.
[redigeeri] 1. sajand
- 9 – Roomas pühitseti sisse rahualtar Ara Pacis.
- 14 – suri keiser Augustus; võimule sai tema kasupoeg Tiberius.
- 17 – Tiberius määras keisririigi piiriks Reini ja Doonau jõe.
- 37 – valitsejaks sai Caligula.
- 41 – Caligula tapeti; võimule tuli Claudius.
- 46 – Traakia sai Rooma provintsiks.
- 54 – Agrippina mõrvas Claudiuse. Troonile tuleb Nero.
- 64 – Rooma linn põles.
- 68 – Nero kukutati ja mõrvati.
- 69 – aasta jooksul vahetus neli keisrit. Doonau väed tungivad Itaaliasse, et toetada Vespasianust.
- 79 – Vesuuvi purske tagajärjel hävisid Pompeji ja Herculaneum.
- 80 – Colosseumi sisseõnnistamise mängud.
- 98 – keisriks sai Traianus.
[redigeeri] 2. sajand
- 105 – Daakiast sai Rooma provints.
- 127 – Hadrianus pöördus pärast seistmeaastast ringkäiku provintsides Rooma tagasi.
- 134 – valmis Hadrianuse villa Tivolis.
- 138 – keisriks sai Antoninus Pius.
- 161 – keisriks sai Marcus Aurelius, kes määras kaaskeisriks Lucius Veruse.
- 167 – Roomas möllas katk.
- 180 – suri Marcus Aurelius.
- 192 – tapeti Marcus Aureliuse poeg keiser Commodus.
- 193 – keisriks sai Septimius Severus.
[redigeeri] 3. sajand
- 212 – Caracalla lasi tappa kaaskeiser Geta.
- 216 – valmisid Caracalla termid Roomas.
- 222 – Roomas tapeti paavst Callistus.
- 235 – alguse sai nn sõdurkeisrite periood, mille jooksul (kuni aastani 285) valitses u 20 keisrit.
- 258 – alemannid ja sueebid tungisid Põhja-Itaaliasse, kuid said Milano all lüüa.
- 284 – Diocletianus jagas Rooma keisririigi ida– ja lääenpoolseks osaks.
[redigeeri] 4. sajand
- 305 – Diocletianus loobub troonist.
- 312 – Constantinus võitis Maxentiust Mulviuse silla lahingus.
- 313 – Milano ediktiga kuulutati välja usuvabadus. Licinius ühendas Ida-Rooma oma valitsemise alla.
- 324 – Constantinus Suurest sai pärast Liciniuse alistamist kogu Rooma valitseja.
- 382 – Rooma keiserlik õukond asus ümber Milanosse.
- 391 – Theodosius kuulutas kristluse Rooma riigiusuks.
[redigeeri] 5. sajand
- 401 – läänegoodid tungisid Põhja-Itaaliasse.
- 402 – läänegoodid tõrjuti peale Stilicho poolt juhitud Rooma vägede käest lüüasaamist Itaaliast välja. Keisri õukond asus ümber Ravennasse.
- 410 – Alarichi juhitud läänegoodid rüüstasid Roomat.
- 452 – hunnid tungisid Itaaliasse ja rüüstasid muuhulgas Paduat ja Veronat. Hunnide eest põgenenud itaallased asutasid Veneetsia.
- 455 – vandaalid rüüstasid Roomat.
- 468 – vandaalid vallutasid Sitsiilia.
- 476 – Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Lääne-Rooma riik varises kokku.
- 492 – Itaaliasse tungisid idagoodid. Theoderich Suur alistas Odoakeri ja rajas Itaalia kuningriigi pealinnaga Ravennas.
[redigeeri] 6. sajand
- 526 – suri keiser Theoderich Suur.
- 535 – Bütsantsi väejuht Belisarios tungis Lõuna-Itaaliasse.
- 563 – Belisarios vallutas Rooma.
- 540 – Bütsantsi väed vallutasid Ravenna.
- 550 – Belisarios lahkus Itaaliast. Rooma vallutasid idagoodid Totila juhtimisel.
- 552 – Totila tapeti Busta Gallorumi lahingus Bütsantsi vastu võideldes.
- 568 – Itaaliasse tungisid langobardid.
- 572 – peale Pavia langemist oli langobardide käes kogu Põhja-Itaalia.
- 590 – paavstiks sai Gregorius Suur.
- 598 – paavst loovutas lepinguga Põhja-Itaalia langobardidele.
[redigeeri] 7. sajand
- 603 – itaalia langobardid pöördusid katoliku usku.
- 652 – Airpert ristiti Pavias.
- 663 – Konstants II tungis Itaaliasse ja rüüstas Rooma.
- 697 – Veneetsias valiti esimene doodž.
[redigeeri] 8. sajand
- 712 – Liutprand sai langobardide kuningaks ja üritas Itaaliat ühendada.
- 728 – Liutprand vallutas kogu Bütsansti käes olnud Itaalia ala peale Ravenna.
- 733 – Leo III allutas Sitsiilia ja Kalaabria Konstantinoopoli kiriku võimule.
- 742 – Liutprand allutas endale Spoleto ja Benevento hertsogiriigid.
- 751 – kuningas Aistulf allutas Ravenna; Bütsantsi valitsemine Põhja-Itaalias sai läbi.
- 753 – Pippin III tungis Itaaliasse.
- 756 – Karolingide kaitse all loodi paavsti Kirikuriik.
- 772 – paavst Hadrianus I palus langobardide vastu appi Karl Suure.
- 774 – frangid Karl Suure juhtimisel vallutasid langobardide riigi liites selle Frangi riigiga.
[redigeeri] 9. sajand
- 800 – Karl Suur krooniti Roomas paavsti poolt Püha Rooma riigi keisriks. Tekkis liit Frangi riigi ja katoliku kiriku vahel.
- 851 – maavärin Roomas.
- 878 – saratseenid vallutasid Bütsantsi käes oleva Sürakuusa ja haarasid kontrolli Sitsiilia üle.
- 898 – Itaaliasse tungisid madjarid ja rüüstasid Paviat.
[redigeeri] 10. sajand
- 976 – Veneetsia doodžide palee hävis tulekahjus.
- 980 – Otto II asus Itaalias araablaste vastu sõdima.
- 982 – Otto II sai araablastelt Itaalias lüüa.
[redigeeri] 11. sajand
- 1000 – Veneetsia doodž Pietro Orseolo II lõi Aadria merel Dalmaatsia piraate.
- 1018 – Pavia kirikukogu keelas preestrite abiellumise.
- 1027 – normannid asusid sõdima Lõuna-Itaalias.
- 1030 – Napoli hertsog kinkis normanni rüütlile Rainulfile Aversa maakonna.
- 1047 – normannid vallutasid Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia.
- 1053 – paavst Leo IX asus normanne Itaaliast välja ajama kuid sai Civitate all lüüa.
- 1071 – normannid vallutasid viimased Bütsansti itaalia valdused Bari ja Brindisi.
- 1072 – normannid vallutasid Palermo ja Amalfi.
- 1076 – langobardide viimane tugipunkt Salerno langes normannide kätte.
- 1084 – Rooma alistus Heinrich IV-le; ametisse sai vastupaavst Clemens III.
[redigeeri] 12. sajand
- 1130 – Roger II krooniti Sitsiilia kuningaks.
- 1139 – Napoli ühendati Sitsiilia kuningriigiga.
- 1198 – Friedrich II sai Sitsiilia kuningaks.
[redigeeri] 13. sajand
- 1209 – loodi frantsiskaani ordu.
- 1220 – Friedrich II krooniti Saksa-Rooma keisriks.
- 1228 – Gregorius IX heitis Friedrich II kirikust välja.
- 1237 – Lombardia Liiga sai Cortenuova lahingus Friedrich II väelt lüüa.
- 1250 – suri Friedrich II.
- 1260 – Urbanus IV kutsus Anjou Charlesi Napoli ja Sitsiilia valitsejaks.
- 1265 – sündis Dante.
- 1271 – Marco Polo alustas reisi Hiinasse.
- 1282 – "Sitsiilia õhtumissa", ülestõus Prantsuse ülemvõimu vastu Palermos.
- 1298 – Marco Polo naasis Veneetsiasse.
[redigeeri] 14. sajand
- 1304 – sündis Petrarca.
- 1309 – Celmens V viis paavstitooli üle Avignoni.
- 1313 – sündis Boccaccio.
- 1343 – Simon Boccanegra sai esimeseks Genova doodžiks.
- 1347 – Cola di Rienzo üritas taastada Rooma Vabariiki.
- 1377 – Gregorius XI pöördus Avignonist tagasi Rooma.
- 1380 – Genova laevastik alistus Chioggia all Veneetsiale.
- 1385 – Gian Galeazzo Visconti sai Milano valitsejaks.
[redigeeri] 15. sajand
- 1406 – Firenze vallutas Pisa.
- 1434 – Firenzes tuli võimule Cosimo de' Medici.
- 1444 – Frederico de Montefeltro sai Urbino hertsogiks.
- 1452 – sündis Leonardo da Vinci.
- 1469 – Firenze valitsejaks sai Lorenzo Tore.
- 1475 – sündis Michelangelo.
- 1483 – Sixtus IV õnnistas sisse Sixtuse kabeli. Sündis Raffael.
- 1494 – Charles VIII vallutas Itaalia.
- 1498 – Savonarola hukati tuleriidal.
[redigeeri] 16. sajand
- 1503 – Giuliano della Rovere valiti paavst Julius II–ks.
- 1525 – toimus Pavia lahing. François I langes vangi ja kogu Itaalias sai võimule Karl V.
- 1529 – Karl V krooniti Bolognas Saksa-Rooma keisriks.
- 1540 – rajati jesuiitide ordu.
- 1560 – San Carlo Borromeo sai Milano piiskopiks.
- 1564 – sündis Galileo.
- 1571 – võideti Lepanto lahing Türgi laevastiku vastu.
[redigeeri] 17. sajand
- 1600 – ketserina põletatakse tuleriidal Giordano Bruno.
- 1631 – Kirikuriik hõivas Urbino hertsogiriigi.
- 1633 – Galileo mõisteti süüdi ketserluses.
- 1669 – Etna purse.
- 1678 – sündis Antonio Vivaldi.
[redigeeri] 18. sajand
- 1737 – Medici dünastia valitsemise lõpp Firenzes.
- 1748 – Pompeis tehti esimesed väljakaevamised.
- 1755 – Genova müüs Korsika Prantsusmaale.
- 1773 – paavst saatis laiali jesuiitide ordu.
- 1778 – Milanos avati La Scala ooperiteater.
- 1796 – Napoleoni esimene sõjakäik Põhja-Itaaliasse.
- 1797 – Campo Formio leppe järgi läks Veneetsia Austria valdusesse.
[redigeeri] 19. sajand
- 1831 – Giuseppe Mazzini lõi Austriaga võitlemiseks poliitilise rühmituse Giovane Italia (Noor Itaalia).
- 1852 – Camillo di Cavour sai Piemonte peaministriks.
- 1860 – Giuseppe Garibaldi Tuhande retkel vallutati Napoli ja Sitsiilia.
- 1861 – kuulutati välja Itaalia kuningriik pealinnaga Torinos. Kuningaks saab Vittorio Emanuele II.
- 1871 – ühtse Itaalia pealinnaks sai Rooma.
[redigeeri] 20. sajand
- 1900 – mõrvati Umberto I.
- 1915 – Itaalia astus Esimesse maailmasõtta.
- 1940 – Itaalia astus Teise maailmasõtta.
- 1946 – toimus referendum, mille tulemusena Itaalia hääletas vabariigiks saamise poolt.
- 1957 – sõlmiti Rooma leping. Itaalia oli üheks Euroopa Majandusühenduse asutajaliikmeks.
- 1960 – toimusid Rooma olümpiamängud.
- 1978 – valiti paavst Johannes Paulus II.
- 1982 – Itaalia võitis jalgpalli maailmameistrivõistlused.
- 1992 – kohtunik Giovanni Falcone tapeti Sitsiilia maffia poolt.
[redigeeri] 21. sajand
- 2001 – Silvio Berlusconi sai peaministriks.
- 2002 – liiri asemel tuli käibele euro.
- 2006 – Itaalia jalgpallikoondis võitis jalgpalli maailmameistrivõistlused.
