Estonia (laev)
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist. |
Estonia (ehitatud 1980. aastal Jos. L. Meyeri laevatehases Papenburgis Saksamaal; hukkunud 1994. aastal) oli ro-ro tüüpi Eesti reisiparvlaev.
Sisukord |
[redigeeri] Laeva üldandmed
Kogumahutavus: 15566
Pikkus: 155,43 m
Laius: 24,21 m
Süvis: 5,55 m
Peamasin: 17652 kW
Maksimaalne kiirus: 21 sõlme
Reisijate arv: 2000
Kajutikohti: 1190
Autosid mahub: 460
[redigeeri] Ajalugu
Hiljem Estonia nime kandnud alus valmis 1980. aastal Saksamaal Papenburgis Jos. L. Meyeri laevatehases.
Tema ajalugu algab 29. juunil 1980, kui laev sõitis esimesele reisile liinil Turu–Mariehamn–Stockholm.
Parvlaeva tellis Soome laevafirma Rederi Ab Slite kaubamärgi Viking Line all, alus sai esimeseks nimeks Viking Sally.
Laev müüdi edasi 1990. aastal Oy Silja Line Ab-le, seal ristiti alus Silja Stariks.
Juba samal aastal otsustas Silja Line laeva veel kord edasi müüa ning uueks omanikuks sai Wasa Line, mis kuulus Silja Line'i suuromaniku EffJohn Internationali alla.
Wasa Line ristis laeva omakorda ümber, uueks nimeks pandi Wasa King.
Eestlased hakkasid laeva vastu huvi tundma 1992. aastal. Laeva ostnud Estonia Shipping Company, mis registreeriti Küprosel, nime all tegutses tegelikult kaks suurfirmat. Nordström & Thulin Rootsist ning Estonian Shipping Company Eestist. Viimane kuulus Eesti riigile, seega oli laeva omanik Eesti riik.
Laeva uueks, viimaseks ning saatuslikuks nimeks valiti pärast pikka kaalumist Estonia. Selle väikese riigi nimi, mille läbi suur hulk välismaalasi meid pärast 1994. aastat tunnevad.
Viimane omanikevahetus tõi laevale kurseerimiseks uue liini Tallinn–Stockholm. Eestlastele algas uus ajajärk, mis alles mõned aastad tagasi tundus uskumatuna.
Paljud ei uskunud pääsemist raudse eesriide tagant "vabasse maailma". Juba varsti nimetati Estoniat "valgeks laevaks" nagu varem oli kutsutud Georg Otsa ja teisi vaba maailma ning Eesti vahel kurseerinud aluseid.
Laeval oli korraga tööl kaks vahetust. Iga vahetus koosnes veel eraldi kahest vahetusest, mis korraga maal või laeval viibis. Erinevaid vahetusi juhtisid kaks kaptenit – Arvo Andresson ja Avo Piht.
[redigeeri] Uppumine
Estonia uppus 28. septembril 1994 kella 00:55 ja 01:50 vahel (UTC +2) sõites Tallinnast Stockholmi 989 inimesega pardal.
989 pardal olnust päästeti 137. Õnnetuses hukkus 852 inimest. Leiti ainult 95 hukkunu surnukehad.
Parvlaev Estonia hukkus koordinaatidel umbes 22 miili kaugusel Utö saarest (157° kraadi edelas). Laeva vöörivisiir läks eraldi põhja.
Sügavus on hukupaigas 70–80 m.
Uppumise põhjuseks on peetud Estonia pardal toimunud relvavedu. Ametlik versioon oli, et laeva vööril rebenes visiir ning tõmbas lahti rambi, mistõttu vesi pääses autotekile.
[redigeeri] Kirjandus
- See, mida ei saanud juhtuda : jutustus Estonia katastroofist / Kent Härstedt, Olion, 1996 ISBN 5-460-00210-9
- Lõpetamata logiraamat : [mayday Estonia III] / Andi Meister; BNS-i kirjastus, 1997 ISBN 9985-883-01-2
- Lõpparuanne, mis käsitleb reisiparvlaeva ML Estonia hukku Läänemeres 28. septembril 1994.a. / Õnnetuse Uurimise Eesti, Soome ja Rootsi Ühiskomisjon Tallinn, 1998 ISBN 9985-60-531-4
- Uppunud tõde : uued faktid ja teooriad reisilaeva Estonia huku kohta / Henning Witte, Tänapäev, 1999 ISBN 9985-9212-3-2
- Uppumatu "Estonia" : [reisiparvlaev] / Enno Tammer, Tänapäev, 2000 ISBN 9985-9273-9-7
- Estonia : ühe laevahuku tragöödia / Jutta Rabe; Tänapäev, 2003 ISBN 9985-62-111-5
- Raske tee tõeni : parvlaev Estonia lugu / Sirje Piht, Imre Kaas; Mandala, 2003
[redigeeri] Välislingid
- Estonia protsessi ühing
- Estonial hukkunute nimed
- Estonia hädakutse (audio)
- Estonia huku lõppraport (inglise keeles)
- 27. september 2007 Maaleht, Heino Levald: Kas Estonia hukkumise põhjus on igaveseks saladus?
- Article in 9th International Stability Workshop, Hamburg
