Clara Zetkin
Allikas: Vikipeedia
Clara Zetkin (neiupõlvenimi Eissner, 5. juuli 1857 Wiederau Saksimaal – 20. juuni 1933 Arhangelskoje Moskva oblastis) oli Saksa sotsialist ja naisõiguslane. Ta tegutses 1878–1917 Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikus Parteis ja 1919–1933 Saksamaa Kommunistlikus Parteis.
Sisukord |
[redigeeri] Elulugu
Clara Eissner õppis õpetajaks. Kuna 1878 Bismarck keelustas Saksamaal sotsialistide tegevuse, läks ta elama Zürichisse ja 1882 Pariisi, kus osales Sotsialistliku Internatsionaali asutamises. Seal kohtus ta oma kahe poja isa vene revolutsionääri Ossip Zetkiniga ja võttis tema nime. Hiljem (1899–1928) oli ta abielus näitleja Georg Friedrich Zundeliga.
Clara Zetkin naasis 1891 Saksamaale ja andis välja marksistlikku ajalehte "Die Gleichheit" ("Võrdsus"). 1919 astus ta Saksamaa Kommunistlikusse Parteisse, mida ta esindas ka Saksamaa Reichstagis Weimari Vabariigi ajal 1920–1933. Saksamaal oli ta aktiivne koos Rosa Luxemburgiga. Nad kritiseerisid koos revisionismi.
Zetkin on tuntud ka naisõiguslasena. Teda peetakse rahvusvahelise naistepäeva ametliku tähistamise algatajaks.
Pärast Hitleri võimuletulekut 1933. aastal keelustati Saksamaa Kommunistlik Partei ja Clara Zetkin läks jälle eksiili, seekord Nõukogude Liitu. Ent juba järgmisel kuul ta haigestus ja suri 75-aastaselt.
[redigeeri] Clara Zetkini töödest
Eesti keeles on ilmunud Klara (Clara) Zetkini artikkel "Naisterahwas ja tema majanduseline seisukord", mis jaotus osadeks "Pööre naisterahwa majanduslises seisukorras", "Naisterahwas ja seltskondlik elu", "Naisterahwas ja lastekaswatus". Ta jälgis naise ühiskondliku positsiooni ajaloolist kujunemist, tõdedes, et naise olukord on töölise omaga võrdne (mitte viletsam), kasutab sõna "kodune ori". Edasi selgitas Zetkin, kuidas naisest sai vabrikutööline, rahateenija, millega pandi alus tema iseseisvusele ja "vabastamisele", pakkudes välja uue naise ideoloogilise ja praktilise lahenduse, eeskätt vana abielumudeli teisenemise kaudu: "Lastekasvatus wõetakse – ja piab wõetama – perekonna käest ja antakse seltskonna kätte, ema käest kaswatusteadlaste kätte, selle sõna kõige laialisemas mõttes." Igal juhul on lastekasvatajad ka uues ühiskonnas naised, mistõttu tuleb edendada naiste haridust. Zetkin ei näe justkui muud põhjust, miks naiste haridust ja maailmanägemust arendada.
[redigeeri] Eesti keeles on ilmunud Clara Zetkinilt
- Lenin - maailma naistele. Tallinn: "Eesti Raamat", 1975.
- Lenin ja naisterahwa wabastamine. Leningrad: Eesti Kirjastuse Ühisus, 1925.
- Wõitlus vabaduse ja rahu eest Wenemaal. Peterburis: Eesti töörahwa kommuuna kultuura ja ariduse walitsus, 1919.
- Naisterahwas ja tema majandusline seisukord. Tallinn: 1907
[redigeeri] Kirjandus
- Hardel, Lilo. Tütarlaps Wiederaust, jutustus / saksa keelest tõlkinud Salme Juhani, illustreerinud B. Nast. Tallinn: Eesti Raamat, 1970
- Ilberg, Hanna. Clara Zetkin, biograafia / Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961. (Biograafiline sari)
