Bretša
Allikas: Vikipeedia
Bretša on ümardumata kivitükkidest ja neid liitvast tsemendist koosnev kivim.
Põhiline osa kivimist moodustub tavaliselt purustatud kivimite peentest tükkidest. Kivimi koostis ei ole selle kivimi puhul esmatähtis. Bretša võib koosneda nii sette-, moonde- kui ka tardkivimeist. Oluline on see, et bretša tekkeks on alati vaja kivimite liikumist, sest bretša tekib kivimite mehaanilise purustamise ja hilisema taaskokkuliitumise tulemusel. Vastavalt tekkeliigile nimetatakse bretšasid tektoonilisteks (Maa tektoonilised liikumised), moondelisteks (purustusmoone), vulkaanilisteks, impaktseteks (meteoriidiplahvatus) jne.
Eestis võib bretšasid leida Loode-Eestist, näiteks Osmussaarelt. Neid nimetatakse neugrundbretšadeks ja nad on tekkinud meteoriidi plahvatuse tagajärjel purustatud kivimeist. Bretšasid on nii Eesti aluskorras, settelises aluspõhjas kui ka rändkivide seas.
